Hiinal suur potentsiaal

Hiina Rahvavabariik on 1,2 miljardi elanikuga maailma suurima rahvaarvuga riik, pindalalt 9,6 miljoni km² Venemaa ja Kanada järel kolmandal kohal.

Probleeme on Tiibeti autonoomse piirkonnaga, kus elab 2,2 miljonit inimest ja mille pindala on 1,2 miljonit km². Sellesse piirkonda tungis rahvaarmee peale võitu mandrihiinas 1949. a. 1959?1960. a toimus seal ülestõus, milline suruti veriselt maha. Tänaseni on hukkunud kokku 1,2 miljonit tiibetlast ja hävitatud 6000 usukeskusest. Tänu pidevale migratsioonile muudest piirkondadest moodustavad tiibetlased praegu alla 50% piirkonna rahvastikust.

1. juulist 1997 läks endine Briti koloonia Hongkong, kus elab 7,7 miljonit inimest 1095 km², Hiina koosseisu. Sama toimus endise Portugali alaga Aomen (Macau), kus 0,5 miljonit inimest elab 21 km². Mõlemad alad on praegu eristaatusega majanduspiirkonnad.

Taivani saarel asuv Hiina Vabariik on formaalselt Hiina osa, tegelikult aga iseseisev riik, milline on püsinud juba üle 50 aasta. 35 769 km² suuruses riigis elab 21 miljonit inimest. Nendest 84% on kohalikud hiinlased, 14% on tulnud mandrilt ja 2% moodustavad gaoshami hõimud. Pärast kommunistide võitu ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamist 1. oktoobril 1949. a arenes majandus tõusude ja langustega. Pärssivalt mõjus majandusele suure tüürimehe Mao Ze Dongi juhtimisel ellu kutsutud ?suur hüpe? ja ?suur proletaarne kultuurirevolutsioon?. Nendest esimene seisnes malmi sulatamisega külades eesmärgiga jõuda paari aastaga järele Suurbritanniale. Miljonid inimesed kisti ära põllumajandusest, aga malm osutus praagiks. Kultuurirevolutsioon oli otseselt seotud võimuvõitlusega ja repressioonidega esimees Mao vastastele. Nende eksperimentide tagajärjel suri ca 30 miljonit inimest nälga.

Veerand sajandi eest reformaator Deng Xiao Pingi poolt algatatud turumajanduse põhimõtete rakendamine majanduse edendamisel on andnud SKT pidevaks kasvutempoks 7?10% aastas. Reformid puudutasid tööstust, põllumajandust, teadust ja riigikaitset. 10 aastat kestnud läbirääkimisi maailma kaubandusorganisatsioonidega (WTO) liitumiseks lõppesid edukalt 2001. a lõpul.

Hiina väliskaubanduse maht hakkas reformide tulemusena kasvama oluliselt 1985. a ja saldo on positiivne alates 1990. a. 1985. ja 1986. a tuli sisse vedada palju masinaid ja seadmeid tööstuse moderniseerimiseks. Kolmel järgneval aastal negatiivne bilanss vähenes. 1993. a viimast korda esinev miinussaldo on seotud viljaikaldusega

Võrreldes arenenud maadega on Hiina majandusnäitajad veel tagasihoidlikud, kuid võrreldes Venemaa ja Indiaga tähelepanuväärsed. Hiina ja Hongkongi juurdekasvutempod on võrdsed, kuid viimane annab tervelt 14% suure riigi SKTst. 2000. a oli Hongkongis SKT 28 000 USA dollarit ja Taivanil ca 15 600. See näitab, milline võib olla kogu majanduspotentsiaali kasutamine stabiilsuse ja haritud rahva tööarmastuse ning kõrge kvalifikatsiooni rakendamisel.

Hiina üheks iseärasuseks on juba tervelt veerandsaja aasta jooksul kommunistliku partei võimumonopoli säilimise tingimustes turumajanduse põhimõtete rakendamine. Seejuures on õnnestunud võimult kõrvale suruda dementsusele kalduvad väga eakad seltsimehed, kes olid võimul esimees Mao ajal ja vahetult peale tema surma.

Teadlaste prognoosi kohaselt on aastaks 2015 Hiina SKT üldnäitaja osas USAle järgi jõudnud. USA ja Jaapani praegune vahe põhimõtteliselt säilib, India aga jääb endiselt Hiinast 50% ulatuses maha.

15?20 aasta pärast tuleb maailmal Hiinaga majanduslikult ja poliitiliselt veelgi rohkem arvestada.

Autor: Vello Malken