Dmitri Jegorov • 28. juuli 2002 kell 22:00

Kogumispensioni seadus paneb uusi kohustusi

Makse maksja. KPSi mõistes on makse maksjaks kohustatud isik. Kohustatud isikud võivad olla nii vabatahtlikult süsteemiga liitunud isikud kui ka kohustuslikult liitunud, kellele on see kohustus pandud seadusega.

Kohustuslike liitujate puhul peavad olema täidetud kolm tingimust:

1) isik on sündinud aastal 1983 või hiljem,

2) isik on saanud 18aastaseks,

3) isiku eest makstakse sotsiaalmaksu (v.a kui tegemist on ainult riigi poolt erijuhtudel makstava sotsiaalmaksuga).

Kui tööandja juures on sel suvel tööl mõni koolilaps, kes sai endale töö- või praktikakoha ning saab selle eest palka, siis temale makstavalt tasult kogumispensioni makset (KPM) kinni pidama ei pea, kui ta pole veel 18aastaseks saanud. Makse tasumise kohustus tekib tal alles 18aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Vabatahtlikult võivad liituda isikud, kes sündisid 31. detsembril 1982. a või varem, juhul kui nad on esitanud valikuavalduse enne seaduses sätestatud kuupäeva. Kuni 2002. aasta 1. juunini valikuavalduse esitanud isikutel tekkis makse tasumise kohustus alates 1. juulist.

Süsteemiga liitunud isikud jäävad makse maksjateks ja enam nad kohustatud isiku staatusest loobuda ei saa. Makse maksmine toimub kinnipidamise teel, seetõttu on oluline teavitada tööandjat oma liitumisest teise samba pensionisüsteemiga. Tööandjale peab teatama ainult liitumisest ja kohustuse alguse kuupäevast. Töötaja ei ole kohustatud edastama tööandjale andmeid valitud pensionifondi kohta.

Juhul kui töötaja ei ole tööandjat teavitanud, et tema on kohustatud isik, saab seda kontrollida liitumispäringuga aadressil www.pensionikeskus.ee, teades isikukoodi. Seadusega kohustatud isikute puhul on see lihtsam, kuna kontrollima peab ainult sünniaastat.

Makse objektiks on enamasti samad summad, millelt makstakse ka sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse alusel. Makset ei maksta erisoodustuste ja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ettevõtlusest saadud tulu pealt ning mitteresidentidele makstud tasudelt ja sotsiaalmaksuga mittemaksustavatelt summadelt (sotsiaalmaksuseaduse § 3).

Tööandja peab kinni 2 maksustatavatelt tasudelt (makse kinnipidamise määr) ja kannab selle summa üle maksuametile, deklareerides seda igakuises deklaratsioonis TSD. Maksuamet kannab kohustatud isikute eest laekunud sotsiaalmaksu üle riikliku pensionikindlustuse vahenditesse 16 ulatuses, ravikindlustuse vahenditesse 13 ulatuses ning ülejäänud 4 Eesti Väärtpaberite Keskregistri pangakontole (siit tuntud valem 2+4). Mingeid muutusi tööandja sotsiaalmaksu maksmise ja deklareerimise kohustuses seoses KPSi rakendumisega ei toimu.

Küll aga muutuvad tulumaksu kinnipidamise kohustusega seonduvad arvutused. Makse arvutamisel tuleb meeles pidada kahte reeglit:

1) makset peetakse kinni kassapõhiselt ehk ainult tegelikult väljamakstud tasudelt, sõltumata, mis kuu eest neid väljamakseid tehakse;

2) maksesummat arvutatakse brutotasult (millelt on mahaarvamised ja muud kinnipidamised veel tegemata).

Makse tasumine. Kinnipeetud kogumispensioni maksed kantakse üle maksuameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks, s.t täpselt nii, nagu kantakse üle ka kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmaksed.

Maksedokumendile tuleb märkida ka viitenumber. Viitenumber on seotud makse kinnipidajaga, mitte kohustatud isikuga, seega muutused kohustatud isikute arvus või nimedes viitenumbrit ei mõjuta. Viite- ja pangakonto numbreid, kuhu tuleb kanda kinnipeetud maksed, võib leida maksuameti koduleheküljelt. Viitenumbri leidmiseks on vaja teada makse kinnipidaja registrikoodi.

Töötajale teabe andmine. Tööandja annab kohustatud isikule tõendi (vorm TSM) temale tehtud väljamaksetelt kinnipeetud makse kohta isiku nõudmisel ja kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Töölt lahkumisel antakse nimetatud tõend koos lõpparvega.

Hetkel kuum