Kalli odava maja tulevik sõltub selle kvaliteedist

Puitkonstruktsiooniga maja kandekonstruktsioonid peavad korraliku ehitamise puhul vastu keskmiselt 50 aastat, sõnab Heiki Meos. Selliseid sõrestikmaju, nagu neid praegu lugematul hulgal kerkib, on Eestis ehitatud ennegi ? Nõmmel on kasutatud palju puitkontruktsiooni ning klaasvilla asemel täidetud saepuru ja muu kraamiga, mis, kuigi vähem soojapidav, teeb põhimõtteliselt sama välja. Ehitusekspertiisi büroo juht Teet Sepaste pole puitkonstruktsiooniga majade tuleviku suhtes sugugi skeptiline: on ju peale Nõmme ka Lilleküla taolisi maju täis ning ajakatsumusele on need tublisti vastu pidanud. Kui kivimaja kahjustavad enim temperatuurikõikumised, siis puitehitist hävitavad niiskuskahjustused.

Ehitise eluea määravad projekt, kasutatavate materjalide ja ehitustöö kvaliteet ning hoone pidev hooldus. Maja ehitamise puhul soovitab Meos võtta sõltumatu konsultant, kes jälgib projekteerimist ja teostab ehitusjärelevalvet algusest lõpuni välja. Konsultandi palkamise kulu tasub end kindlasti ära, sest vaid sellisel juhul saab asja, mis on õigesti tehtud.

Teet Sepaste rõhutab, et kõik algab korralikust projekteerimisest, kui on majal korralik projekt, siis pole vahet, kas ehitatakse puidust või kivist: ?Läbimõeldus enne ehituse alustamist.? Sageli üritab tellija just projekteerimisel kokku hoida. Sellele järgneb kokkuhoid ehitamisel, mille eest hoolitseb juba ehitaja, kes teeb nii odavalt kui võimalik, et oma kasumit hoida. Just sel põhjusel peab ehituskonsultant oluliseks, et otsustamist ei delegeeritaks ehitajale. Projekteerimisvead, kehv ehituskvaliteet ja oskuste puudumine annavad majale valusa löögi. Ehitamisel saab säästa, kui võimalikult suur osa tööprotsessist on viidud ehitusplatsilt ära ning on standardiseeritud. Näiteks ehitatakse maja kilpidest, mille tootmine tehases on suurema kontrolli all kui ehitustöö platsil.

Kerge puitkonstruktsiooniga maja vaieldamatu pluss kivimajaga võrreldes on kiire valmimine ja madalam hind. Heiki Meos märgib, et praegu on olemas ka näiteks kergkive, millega saab maja kiiresti püsti ja eksimise võimalus on väiksem. Üks puitkonstruktsiooniga maja miinus on vähene helipidavus ? puitmajas on helikindlus raskesti saavutatav. Ehituskonsultant Sepaste ütleb, et puitkarkassid on justkui kõmisevad trummid. Ning kipsplaadi peale midagi kinnitada on keeruline: peab täpselt ette teadma, kuhu seina ja milline köögimööbel tuleb, sest siis pannakse juba varakult paika spetsiaalsed karkassid.

Sepaste rõhutab, et puit ei akumuleeri üldse sooja. Kandevõime poolest kannatab kontruktsioon välja kolm või neli korrust. Avaruse saavutamisel suurte avadega ei ole ka olulist erinevust kivimajast, eriti kui kombineerida puit- ja metallkontruktsioone.

Puitkonstruktsiooniga maja suurim vaenlane on niiskus ning majavamm, mis ebapiisavast ventilatsioonist tekib. ?Kui vamm sees, siis võib maja hävida mõne nädalaga ja pole muud lahendust, kui pane tuli otsa,? hoiatab Meos. Seetõttu on oluline mitte ehitada niiskele pinnasele. Suurt tähelepanu tuleb pöörata korralikule niiskusisolatsioonile.

Kilekoti ehitamises näeb Teet Sepaste puitkonstruktsioonidele suurt ohtu. Hoone soojustatakse, pannakse plastaknad ette ja saadakse mittehingav kilekott. Õhuniiskus jääb maja sisse lõksu. Kilekoti ehitamise puhul on sundventilatsioon hädavajalik. Normaalseks õhuniiskuseks peetakse 40?60, tegelikkuses on hea niiskustase 20?30. Enamasti jääb see isegi alla 20. Kui nõukogude ajal kortereid üle köeti, pandi radiaatorite juurde veeanumad õhku niisutama. Elektriradiaatorite juurde aga seda ei pane.

Uute majade vähese õhuniiskuse vastu on hakanud protestima ka mööblirestauraatorid ning -valmistajad, keda süüdistatakse praagis, kuid põhjus peitub hoopis kuiva õhuga majas, kus puit lihtsalt aja jooksul puruks kuivab.