• OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • 02.08.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mitmepalgeline saarestik pealinna külje all

Kõik saared on kaunid, kuid väga erinevad. Kõikjal leidub imeilusaid supluspaiku ning kehtib ühine ja range reegel loodushoiu ja puhtuse osas ? kogu tekkinud prügi tuleb endaga kaasa viia ning liikuda vaikselt, linde ja teisi inimesi häirimata ja taimkatet kahjustamata. Liivast pinda kaitsevad siin erosiooni eest sageli vaid õrnad samblikud.
Lindude rohke pesitsemise tõttu on soovitatav saari külastada suve teisel poolel, siis on ka vesi tunduvalt mõnusam. Saarestikule on ühine veel see, et erinevalt Eesti loodepoolsetest saartest ja enamikust kaunitest neemetippudest on nad jäänud rikkumata Vene sõjaväe ja piirivalve jõledatest ehitistest ning nende pind on roomikutest puutumata.
Tuntuim, lähim ja suurim saartest on Prangli (6,4 km2), kus ainsana on säilinud püsiasustus, üle 100 inimese. 1930. aastatel elas siin ligi 500 inimest. Kolmnurkse saare lage edelatipp asub Viimsi poolsaarel paiknevast Leppneemest vaid 9 km kaugusel, kuid reisipaadi ?Helge? sõit Prangli kirderannal asuvasse Kelnase sadamasse võtab ligi tunni. Sadamale lähenedes paelub pilke siit seitse kilomeetrit põhja poole jääv karahvinikujuline Keri saare tuletorn. Küla asub saare keskel ja koosneb kolmest osast: Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa.
Liivane külavahetee, kiviaiad ja mälestusmärkidena õuedel seisvad sapakad ja muu nõukogudeaegne tehnika loovad nostalgilise puhkusemiljöö, korrastatumad ehitised on kool (asutatud 1869) ja rahvamaja. Küla lõpus lõunarannal on kena valge 1848. a ehitatud puukirik ja surnuaed. Arvestades Prangli kaunist loodust, Tallinna lähedust ja regulaarset laevaühendust, võiksid turismiteenused paremal järjel olla, sest pidev nõudlus on olemas. Ettetellimisel saab siiski ka süüa, saunas käia ja ööbida.
Prangli kõrgem (kuni 10 meetrit) idaots on kaetud kena männikuga ja ääristatud liivase ranna, laugjate liivikute ning arvukate rändrahnudega. Sadamast veidi idas on mõnus külapidude- ja telkimisplats kiige ja supelrannaga, lõunakaldal on aurikul ?Eestirand? hukkunute kalmud ja mälestusrist. Loodeotsal laiuvad puis- ja rannaniidud ning asub tuletorn, läänerannal on palju pisilaide ja karisid.
Prangli kagutipust paari kilomeetri kaugusel asub pikergune Aksi ehk Väike-Prangli saar (0,59 km2), Neeme sadamast on siia ca 8 kilomeetrit. Siinsest viiest kaluritalust pagendas nõukogude võim elanikud 1950. aastate algul, sama saatus tabas ka Rammu kahtekümmend kaht ja Koipsi seitset peret. Talud paiknesid kirderannal, klibusel kõrgemal rannavallil, säilinud on vared ja massiivsed jääkeldrid, kuid sadamakoht on hävinud.
Värvika ja liigirikka niidutaimestiku seas annavad tooni kollased hobumadarad ja kukeharjad ning lillakaspunased nõmmenelgid ja nõmmeliivatee. Loodeotsa madalamas keskosas asuvad tarnasoo ja veelindude lemmikpaigad ? hundinuiadega ääristatud järvekesed. Kõrgemal ja kuivemal kaguotsal valitsevad madalad kadakapõõsad ja kanarbik, huvitavad on tumerohelised kukemarjaringid heledal liival. Siin asuvad enam kui kümne uruga rebaste kuningriik, mida ääristavad linnuskeletid ja munakoored, maagiline kividering ning võimas Muuga sadamasse sissesõitu tähistav majakas.
Aksist umbes kuus kilomeetrit idakagus paikneb valdavalt lage Rammu saar (ligi 1 km2). Kunagisest vilkast kalurikülast saare lääneosas on säilinud vaid varemed, üks suvitustalu ja surnuaed kirdeosa noores männikus. Parim randumis- ja suvituspaik on kaunis liivarand lõunarannal, talust ida pool. Huvipakkuvad on kaks silindrilist tuletorni (idapoolne 32 m), mis küll enam ei tööta, kuid pakuvad täielikku ülevaadet saarest, samuti piki arhipelaagi loodesse ja kagusse tungivad pikad maasääred. Haigrute koduks on kolm pisijärve, üks neist lausa saare keskel männimetsas.
Salmistu sadama vastas paiknev asustamata Pedassaar (0,86 km2) on saartest metsarohkeim ja kõrgeim, püstloodne kruusanõlv looderannal on 11 meetri kõrgune, kõrge mäerinnatis läbib kogu saart. Läänetipu lähedal meres on võimas rändrahnude kogum, suuri kivimürakaid jätkub ka rannaribale ümber saare. Lisaks otse liivast tõusvatele miniatuursetele punase kurdlehise kibuvitsa põõsastele leidub edelarannikul ka valgeõielist vormi. Viimase sõja ajal hävis kogu mets tulekahjus ja nüüd on saar kaetud valdavalt liigtiheda männimetsaga, ilusam mets asub põhjaosas.
Pedassaar on unikaalne (ilmselt ainus koht kogu Läänemeres) oma ülijärsult sügavneva liivaranna poolest, mis võimaldab sadamata randuda ka suure süvisega jahtidel ja kaatritel. Tänu tugevale hoovusele on edelaranna lahesopis juba kolme meetri kaugusel veepiirist vee sügavus üle kahe meetri, õnneks puuduvad ka veealused kivid.
Kogu saar on ideaalne paik supelmõnude nautimiseks, eriti mõnusaks teeb selle pidev kiirkaatriühendus Salmistu sadamaga. Soovijad viiakse kohe saarele, järeletulekuks piisab telefonikõnest, edasi-tagasipilet maksab 40 krooni. Saart haldav Riigimetsa Majandamise Keskuse Harju-Viru regioon on ehitanud Pedassaare idakaldale mõnusa saunaga matkamaja, kus on kaev, esmatarbed ja küttepuud. Maja saab üürida Salmistu sadamast. Randumiskoha juures on lõkkeplats ja nägus uus palkpaviljon halva ilma eest varjumiseks. Lõunasse ulatuv liivane maasäär ja varju pakkuv sopiline idarannik on koduks luikedele, hahkadele, kosklatele, kajakatele, tiirudele, tildritele jt. Pedassaare lähedal paikneb ilmselt Eesti ainus säilinud forellide sumpkasvandus, sadamast saab üürida skuutreid ja paate ning harrastada veesuusatamist. Seal on ka kohvik ja minigolfiväljak.
Vaid kolm kilomeetrit Rammust kagus asub rohkete suurte kivirahnudega ümbritsetud kõrge ja metsane Koipsi saar (0,35 km2). Lõunasse sirutuva üle 600 meetri pikkuse linnurohke liivasääre ots asub vaid kilomeetri kaugusel Kaberneeme sadamast, selle taga liivasel idakaldal on parim randumispaik. Siit kulgeb kinnikasvanud külatee läbi imetlusväärsete väikeste kuuskedega kanarbikunõmme saare põhjaosas paiknenud külla, kus praegu on lisaks varemetele paar väikest suvilat. Lääneotsal on taastatud taluhooned, siinses rannavees lebav kivikülv on üks Eesti suurimaid.
Kopsi koos Rammu, põhja pool asuvate hüljeste valduses olevate Malusi väikesaarte ning kagus ranniku lähedal paiknevate metsase, eravalduses oleva Rohusi, pisikese Umblu ja uhke Pedassaarega moodustavad Kolga lahe väikesaarte kaitseala.
Autor: Jaan Masing

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele