• OMX Baltic0,21%302,67
  • OMX Riga−0,29%868,62
  • OMX Tallinn0,25%1 991,72
  • OMX Vilnius0,16%1 207,41
  • S&P 5000,98%5 901,44
  • DOW 30−0,33%42 268,98
  • Nasdaq 1,78%19 041,82
  • FTSE 100−0,02%8 602,92
  • Nikkei 2251,43%38 183,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,34
  • OMX Baltic0,21%302,67
  • OMX Riga−0,29%868,62
  • OMX Tallinn0,25%1 991,72
  • OMX Vilnius0,16%1 207,41
  • S&P 5000,98%5 901,44
  • DOW 30−0,33%42 268,98
  • Nasdaq 1,78%19 041,82
  • FTSE 100−0,02%8 602,92
  • Nikkei 2251,43%38 183,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,34
  • 02.08.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tulevikku valgustavad valgusdioodid ? LEDid

Tuleviku valgusallikateks kutsutud LEDid (light emitting diodes) on teinud viimastel aastatel läbi väga kiire arengu ja areng jätkub. Seni on LEDide kasutamist valgusallikana põhiliselt takistanud nende vähene valgusviljakus ja valge valgusega valgusdioodi puudumine. Dioodid kui pooljuhid on raadioelektroonikutele juba ammugi tuttavad.
Kuidas LED töötab? See on valgust kiirgav diood, mis koosneb mitmetest pooljuhi materjali kihtidest. Kui siis LEDi suunatakse vool, genereerib õhuke aktiivne kiht ühetoonilist valgust. Valgus, mida kiirgab iga üksik LED, on praeguseni olnud kitsas spektraalalas (umbes 100 nm).
Alles hiljuti õnnestus teadlastel muuta sinise värvuse lainepikkust, lisades sinisele dioodile luminestsentset värvi. Nüüd segades sinist ja kollast kokku ühte valgust kiirgavasse dioodi, on võimalik tekitada valgusradiatsiooni, mis on inimsilmaga nähtav valge valgusena.
Võttes aluseks klassikalise RGB värvide mudeli, kus punase rohelise ja sinise valguse segamine annab valge, on seda fenomeni kergem seletada, sest kollane radiatsioon LED-süsteemis on saavutatud teoreetiliselt punase ja rohelise komponentide segamise teel. Seega sinise lisamine annabki valge valguse.
LEDid on olnud kasutuses digitaalsetes kellades juba kuuekümnendatest aastatest ja neid kasutatakse kellade valmistamisel siiani. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse mitmel pool.
Näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel.
Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaaminduses on samuti koht, kus leidub dioode. LEDe kasutatakse ka vähiravis ravimi aktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena.
Täna pakub enamik suuri valgustikomponentide tootjaid (Osram, Philips, Vossloh-Schwabe) juba konkreetseid lahendusi disaineritele ja valgustitehastele.
Kevadisel Euroopa suurimal valgustimessil Frankfurdis võis näha, et iga endast lugupidav valgustifirma pakub oma tootevalikus vähemalt mõnd valgustit, kus valgusallikaks on LEDid. Valdavalt oli tegemist küll väikese valgusviljakusega süvistatavate markeerimisvalgustitega.
Kuid oli ka näiteks üks Saksa tootja, kelle stendil esitleti tuliuut laua- ja rippvalgustite sarja. Sel hetkel ei suutnud nad veel öelda täpset hinda, kuid väitsid, et tegemist on valmis tootega. Hulgaliselt valgustite prototüüpe LEDide baasil võis näha mitmetel väikefirmadel ning ühel stendil oli terve näitus disainerite konkursitöödest ? kõik ainult LEDidega tehtud.
LEDide kasutusvaldkond on väga lai ja tootjad pakuvad peale mitmest valgusdioodist koosnevate moodulite mitmesuguseid ribasid ja kette, mida saab lõigata täpselt vajalikus pikkuses.
Tänu dioodi väikestele mõõtmetele saavad projekteerijad peita valgusallika enneolematult väikesesse ruumimahtu. Koos valgust edasikandvate plastikute ja kiledega valmistatakse valgusplaate, mis helendavad justkui iseenesest. Seal on peidetud plaadi servadesse valgusdioodi ribad, mis kiirgavad ühtlaselt hajuva valguse üle kogu plaadi.
Väga efektsed näevad välja klaaspaneelid, kus helendavad valgustäpid on hajutatult kahe klaasi vahel, kuid mingeid juhtmeid palja silmaga näha pole. Tegelikult on seal muidugi juuspeened voolukaablid, mis valgusdioode omavahel ühendavad.
Ka Eestis on tehtud mitmeid reklaamvalgustuse ja dekoratiivvalgustuse projekte LEDide baasil. Kõrge omahind piirab aga esialgu nende laiemat kasutust.
Kindlalt põhjendatud on valgusdioodide kasutamine sellistes projektides, kus soovitakse anda võimalus programmeerida valguse muutumist (vilkumine või värvuste vaheldumine) ja eesmärgiks on installatsiooni väikesed hoolduskulud ning pikk iga. Kuid ka markeerimisvalgustitena.
Näiteks trepi astmete valgustamiseks või õues teeradade ja auto sissesõidutee valgustamiseks on nende kasutamine juba praegu otstarbekas. Argumendid: vaatamata suhteliselt kõrgele hinnale muutub LEDide kasutamine säästlikuks, sest nad tarbivad imevähe elektrit (sõltuvalt valgusti tüübist 0,5?5 W) ja lambi vahetamise võib peaaegu täiesti ära unustada.
Autor: Tõnis Vellama

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele