Personaalne sissetulekumäära arvutamine suurendas liikluskuritegude trahve

Eelmises augustis jõustunud sissetuleku järgi kuriteo eest määratava trahvisumma seadusega tõusid enim liiklusrikkumiste trahvid.

Tallinna linnakohtu kriminaalkantselei kohtusekretär Ainika Armuliku hinnangul on alates eelmise aasta augustis muutunud enim liikluskuritegude eest määratud trahvide suurused, teised trahvisummad on jäänud samasse suurusjärku.

Kui enne oli määratud trahvisumma keskmiselt 4000 krooni, siis algavad trahvisummad 6000 ja lõpevad nelja nulliga arvudes, selgus Tallinna linnakohtu kriminaalkantseleis viimase kahe kuu kriminaaltoimikuid lapates.

Näiteks oli Jaan Miguljovile ja Märt Käärmale määratud rahatrahv joobeseisundis sõidu eest 10 000 krooni, ehk 200 päevamäära ulatuses. 277kroonise päevasissetulekuga Sven-Erik Riesenile oli juhiloata sõidu eest tehtud trahv 11 080 krooni, mis tuli tasuda 2770 krooni suuruste osadena nelja kuu jooksul.

Samas selgus, enamike määratud kuritegude puhul lähtuti ikkagi 50kroonisest miinimumpäevasissetulekust, sest ühel juhul ei olnud süüdistatavad oma viimaste aastate tuludeklaratsioone maksuametile esitanud ja teisel puhul oldi väikesepalgalised või töötud.

Näiteks oli keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamisi Jaan Miguljovil 20 krooni ja Märt Käärmal 0 krooni. Käärma 24kroonisest päevapalgast võeti maha 2 krooni alaealise ülalpeetava jaoks ja 50 krooni elamiseks hädavajalike kulude katmiseks.

Enim oli kohus määranud 15000 krooniseid trahve 30 päevamäära ulatuses pisirikkumiste eest.

Personaalseid rahatrahve inimese sissetuleku järgi arvutatakse välja juba aasta.

Enne eelmise aasta augustis jõustunud määrust määras kohus rahatrahvi miinimumpalga järgi. Justiitsministeeriumi karistusõiguse osakonna juhataja kt Saale Laos rääkis, et selline kord oli Eestis nõukogude ajal. 92. aastal vaadati kriminaalkoodeks üle ja jäeti miinimumpalk endiselt trahvimääramise aluseks kohtus.

Laosi sõnul määratakse üldjuhul liiklusrikkumise eest haldustrahv esimesel korral. Kohtuasja algatamise põhjuseks on iga liiklusrikkumise puhul oma skeem. Näiteks algatatakse kriminaalasi alkoholijoobes tabatud juhi puhul, kellele eelmine haldustrahv on tehtud viimase aasta jooksul.

Määruse järgi on vastavate, trahvi määramiseks vajalike andmete välja selgitamine uurija kohustus, seega on uurijal õigus pöörduda vastavate andmete saamiseks maksuameti poole.

Autor: Airi Ilisson