- OMX Baltic0,58%308,82
- OMX Riga−0,07%869,76
- OMX Tallinn0,68%2 049,63
- OMX Vilnius−0,04%1 213,1
- S&P 5000,09%5 963,6
- DOW 300,32%42 792,07
- Nasdaq 0,02%19 215,46
- FTSE 1000,17%8 699,31
- Nikkei 225−0,68%37 498,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,77
- OMX Baltic0,58%308,82
- OMX Riga−0,07%869,76
- OMX Tallinn0,68%2 049,63
- OMX Vilnius−0,04%1 213,1
- S&P 5000,09%5 963,6
- DOW 300,32%42 792,07
- Nasdaq 0,02%19 215,46
- FTSE 1000,17%8 699,31
- Nikkei 225−0,68%37 498,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%90,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Liidus saab Eesti kiiremini jõukaks
Äsja avaldatud ekspertküsitlus näitas, et juhtivad majandusanalüütikud peavad ühinemist Euroopa Liiduga Eesti majandusele kasulikuks. 15 analüütiku arvates kasvab majandus ELis kiiremini, suurenevad välisinvesteeringud, palgad, pensionid ja alanevad intressimäärad. Negatiivse liitumise mõjuna tõid majanduseksperdid ELi teabekeskuse küsitlusele vastates välja kiirema hinnatõusu.
Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu võib käsitleda kõige üldisema majandusliku arengu ja sellest tuleneva heaolu näitajana. London School of Economicsi professori Danny Quah? väitel on majanduskasv pikemas perspektiivis kasulik kõigile, vähendades erinevusi sissetulekutes ning suurendades ühiskondlikku heaolu.
Ajavahemikul 2005?2010 hindavad küsitletud analüütikud SKT kasvuks 5,6 aastas, kui Eesti ühineb ELiga, ning 4 aastas, kui ei ühine. Kõrvutades neid hinnanguid Austria rahvusvaheliste majandusuuringute instituudis hiljuti avaldatud uurimusega, selgub, et liiduga ühinedes saavutab Eesti ELi SKT taseme inimese kohta 25 aastaga. Liidust välja jäädes jõuaks Eesti jõukuselt ELile järele alles 40 aastaga.
Need arvutused näitavad, et ELiga ühinedes saaks Eesti keskmiselt jõukaks Euroopa riigiks 15 aastat kiiremini kui muidu. Nagu kõik prognoosid, põhinevad ka need tulemused teatud eeldustel, mis tegelikkuses ei pruugi täide minna.
Näiteks ei pruugi Eesti säilitada analüütikute pakutud majanduskasvu ning ELis võib majanduskasv osutuda kiiremaks kui eeldatud 2. Hinnangute peamine sõnum jääb aga hoolimata lihtsustatud eeldustest samaks ? ELis saab Eesti kiiremini jõukamaks.
Eesti majandus kasvab ELis kiiremini mitmel põhjusel. Esimesena võib välja tuua liidu rahalise abi struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaudu. Kui Sloveenia välja arvata, jääb Eesti koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikidega jõukuselt ELi liikmetest maha kordades.
Ühise majandusruumi loomine ning riikide ühildumine on ELi eesmärgid olnud alates liidu loomisest. Ühisraha kasutuselevõtt on ühildumist veelgi tähtsamaks muutnud.
Seetõttu on Eestil ELiga ühinemise algusaastatel oodata liidu eelarvest märkimisväärset rahastust, peamiselt põllumajanduse arendamiseks ja regionaalabiks. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt võiks see ulatuda kuni 3,5 miljardi kroonini aastas, mis on ca 3 arvestuslikust sisemajanduse kogutoodangust.
Eesti majanduskasvule ELis aitavad kaasa suurenevad otseinvesteeringud. Investeeringute sissevoolu suhtes on analüütikud optimistlikumad kui SKT kasvu suhtes. Otseinvesteeringute sissevooluks 2005?2010 hindasid analüütikud keskmiselt 7,7 SKTst, kui Eesti ühineb ELiga, ja 4,6, kui ei ühine.
Ühinemine ELiga stabiliseerib välisinvestorite silmis Eesti ärikliimat ja vähendab kogu Ida-Euroopa regioonile omistatud poliitilisi riske.
Välisinvesteeringute puhul tuleb märkida head arenguparadoksi ? nimelt soodustavad investeeringud tehnoloogia ja tootlikkuse arengu kaudu stabiilset kasvu, mis omakorda parandab ärivõimalusi ning meelitab välisinvesteeringuid.
Hetkel kuum
Lisaks võidab Eesti majandus ELiga ühinedes intressimäärade alanemisest. Aastaks 2010 hindavad küsitluses osalenud analüütikud Eesti laenuraha odavnemist ELis keskmiselt 1,6 protsendipunkti võrreldes EList väljajäämisega.
Intressimäärade alanemisest saavad otsest kasu kõik laenajad ? eraisikud, ettevõtted ja avalik sektor. Majanduskasvule aitab eelkõige kaasa odavamate laenudega kaasnev investeeringute kasv erasektoris.
Eesti analüütikute prognoosid kinnitavad eeldust, et majanduskasvust võidab pikas perspektiivis kogu ühiskond, tuntavalt väheneb tööpuudus ning palgad tõusevad kiiremini.
EL kiirendab küll hinnatõusu, kuid tootlikkuse kiirem kasv liidus lubab palkadel kasvada kiiremini kui hindadel, suurendades reaalseid sissetulekuid.
Olenemata ühinemisest ELiga on Eesti kasvuperspektiiv Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas üks parimaid. Jõukuse kasv jätkub Eestis seetõttu nii või teisiti. Kui Eesti aga otsustab ELi astuda, on meie võimalused rikastele riikidele järele jõuda paremad kui muidu.
Autor: Kristjan Kasikov
Enimloetud
2
Kõik kopterites olnud inimesed hukkusid
4
„Igal 40+ mehel peaks olema plaan surmaks“
6
Tsahkna: olen juhtunust teavitanud meie liitlasi
Viimased uudised
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Luuakse masinat, millega loodetakse teha revolutsiooni puulõhkumises
Täiendatud Pechteri kommentaariga
Hetkel kuum
Kõik kopterites olnud inimesed hukkusid
Tsahkna: olen juhtunust teavitanud meie liitlasi
ÜRO võrdleb olukorda genotsiidiga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele