Sagadi köis, las lohiseb

Kokku majandab RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) üle Eesti kauni loodusega paikades 17 puhke- või jahimaja ning Sagadi mõis-hotelli. 2002. aasta alguses moodustati RMKs selleks eraldi loodusturismi osakond, ehkki metsaseaduse järgi peab RMK selle aasta lõpuga turismindusele joone alla tõmbama ning külalistemajadest vabanema.

Mis Sagadi mõisast ning jahikülalismajadest alates 2003. aastast saab, ei tea RMK juhid täpselt tänaseni. Nad peavad Riigikogus läbi suruma kas metsaseaduse muutmise või moodustama eraldi äriühingu, mis ei alluks juriidiliselt RMK-le. RMKga seotud allikad väidavad, et RMK loodab seadusemuudatusele.

RMK endine peadirektor, praegune nõukogu esimees Andres Onemar ütles, et sügisel arutab Riigikogu metsamajanduse arengukava. Siis otsustatakse, kas luuakse hotellide-puhkemajade jaoks eraldi äriühingud või eraldi RMK struktuuriüksus.

Tegemist on riigi ühe ilmselt kõige ebamajanduslikuma üksusega, mis kujutab endast ärilise ja kultuurilise ettevõtte segu. Iga käibesse paigutatud kroon tootis 1999?2002 0,8 krooni kahjumit. Kolme aasta kahjum 12 miljonit krooni moodustab 106 RMK finantseeringutest sinna.

See nn peidetud kahjum on jäänud RMK metsamajanduse mullu 69,5 mln kroonini küündinud hiigeltulu varju.

Ehkki suur osa kahjumist tuleneb mõisa avalikkusele lahtihoidmisest, rikub RMK mõisa niimoodi majandades tahes-tahtmatult riigivara seadust. See ütleb otsesõnu, et riigi vara, antud juhul mõisa majandamise eesmärk on tulu teenimine. Kui tulu teenida ei taheta või ei osata, tuleks mõis avalikku huvi järgides anda edasi mõnele teisele riigiasutusele või rendile.

RMK kommunikatsioonispetsialisti Mari-Liis Mälbergi teatel ei ole RMK kaalunud kompleksi üleandmist näiteks Riigivara ASile või kultuuriministeeriumile. ?Oleme otsinud paremaid lahendusi senisest efektiivsemaks majandamiseks.?

Mari-Liis Mälbergi kinnitusel ei ole korrektne rääkida eesmärgist taotleda otsest rahalist tulu. Nimetatud tulu tuleb käsitleda lähtuvalt avalike teenuste iseloomust. Selline tulu võib olla käsitletav näiteks külastajate suuremas keskkonna- ja kultuuriteadlikkuses.

Mälbergi teatel olid umbes 10?13 Sagadi kuludest seotud muinsusväärtusega mõisa hoonete ja pargi hooldamisega.

Kahjumit peavad üsna loomulikuks ka RMK nõukogu liikmed metsatööstur Mati Polli ja eksjuht, keskkonnaministeeriumi nõunik Andres Onemar. Nad põhjendavad seda koolituse ja rahva kasvatamisega. ?Nii palju peaks ikkagi mõistmist olema, et nii pikaajalist projekti krediteerida,? märkis Polli.

Kõnealusest kahjumist me ei teaks ilmselt tänaseni, kui Sagadi Koolituskeskuse majandustegevust poleks võtnud uurida üks Mainori Majanduskooli lõpetanutest oma diplomitöö raames.

Töö autor, ärijuhtimist õppinud Raul Aak ütles: ?Minu arusaam riigivara majandamisest kattub riigikontrolör Juhan Partsi seisukohaga, et riigivara tuleb majandada sama efektiivselt kui eravara.?

Küsimusele, mida arvata RMK juhtide seisukohast, et Sagadi kahjum on mõistetav ja loomulik, vastas Aak: ?On alati küsitav, kas mittemateriaalne tulu ületab materiaalse kulu. Võib-olla annaks sama raha mõnes teises tegevuses suurema ühiskondliku hüve.?

RMK eelarves on 2002. aasta käibeks loodusturismilt kokku ennustatud 15,8 miljonit krooni. Järgmise aasta käibe kasv ligi 3,5 miljonit krooni on seotud eelkõige pakutavate lisatoodete ja teenuste mahu uuendamisega.

2001. aastal moodustasid RMK laekumised loodusturismilt 8,9 miljonit krooni. Sellest majutusteenus 35, toitlustamine 35 ning lisatooted ja -teenused 30.

Mälbergi väitel on poolaasta tulemusena kahjumis neli puhkemaja, aasta tulemusena siiski RMK kahjumit ei prognoosi, lootes eelseisvale jahihooajale.

RMK koduleheküljel öeldakse, et suurema osa RMK puhkemajade operaatoriteks on eraisikutest ettevõtjad. Ehkki osa majadest on atesteeritud ja tegutseb aktiivselt, on majade täituvus ja kasumlikkus suhteliselt madalad ning suur osa neist vajab investeeringuid.