Peaminister Siim Kallas ennustab intervjuus, et euroliitu ja NATOsse pääsemise järel muutub Eesti välispoliitika jõulisemaks, praegu on see laveeriv.
Kallas ütleb, et meil pole ühegi riigiga probleeme, et kedagi kurjuse telje riigiks nimetada.
Kallas jätkab: kui meil tuleb ühe või teise riigiga kokku puutuda, eks me siis kujunda ka oma suhtumise. Eesti seisukoht globaalküsimustes ei ole nii aktuaalne. Kui oleme mingis rahvusvahelises ühenduses, eks me siis ühineme ühe või teise hoiakuga, mida me vajalikuks peame.
Kallas ütleb, et ei kujuta ette, et peaksime iga asja kohta maailmas vormistama valitsuse seisukoha. Kui me ei ole veel selles mudelis, kes arutab Iraagi ründamist või rahvusvahelise kriminaalkohtu loomist, siis me ei hakka ka tegema nendel teemadel avaldusi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsimusele, kas Eesti vaikimise põhjuseks on laveerimine USA ja Euroopa huvide vahel ning soov oma toetusega mitte kumbagi ärritada, vastas Kallas, et loomulikult on meile olulised head suhted mõlemaga.
Kallas ütleb, et poole me oleme valinud. Julgeolekuküsimustes on see NATO kui terviku pool ja majandusküsimustes on see Euroopa Liidu pool.