Heidit Kaio • 7 august 2002

Linnavalitsus muudab võõrandamise korda

Linnavalitsusel on plaanis volikogu asemel hakta tegema otsuseid kinnismälestisega kinnisasja võõrandamise üle.

'Kui volikogu ostueesõiguse üle otsustamise Tallinna Linnavalitsusele delegeerib, muudab see otsustusprotsessi kiiremaks ja mugavamaks,' ütles kultuuriväärtuste ja muinsuskaitseameti juhataja Agne Trummal.

Objektide kohta, mis on võetud muinsuskaitse alla on muinsuskaitseamet teinud kirjaliku avalduse, mille alusel on kinnistusraamatusse kantud märkus, et kinnistu on koormatud ostueesõigusega.

See tähendab, et kui väärtuslik objekt eraomaniku poolt müüki pannakse, on riigil või linnal selle ostmiseks eesõigus vastavalt muinsuskaitseseadusele. Seetõttu saadab notar lepingu tõestamisel koopia muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

Omavalitsuse volikogu peab kahe kuu jooksul otsustama, kas ostueesõigust soovitakse kasutada - näiteks kui on oht, et uus omanik võib tahta objekti avalikkusele sulgeda, tema senise funktsiooni lõpetada või ähvardab objekti omaniku vahetuse tõttu häving.

Ostueesõiguse rakendamisel peab linn või riik tasuma objekti eest sama summa, mille viimane ostja müüjale tasus - ei ostja ega müüja tohi linna/riigi ostueesõiguse pärast rahalist kahju kannatada.

Selle küsimuse lahendamise tohib volikogu delegeerida ka kohalikule omavalitsusele ning seda näebki ette täna linnavalitsuse arutatav määruse eelnõu.

Ühtlasi näeb määruse eelnõu ette, et ostueesõigusest loobumine vormistatakse juhul, kui kinnisasja omandaja seda taotleb.

Eestis ei ole ostueesõigust seni eriti kasutatud, üks juhtum on olnud Pärnus muinsuskaitsealal paiknenud kinnistu müügil, mille linn ostueesõigusega omandas.

Ostueesõigus kehtib ka looduskaitsealuste objektide, kaldakaitsealade jms puhul.

Hetkel kuum