PM: Lageraiealadel valitseb enamasti lehtpuu

Liigiti on kõige kehvemas seisus kuusikud, vähenemas on ka männikute pindala, selgus Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ning maakondade keskkonnateenistuste uuringust, kirjutas Postimees.

Metsaseadus sätestab, et kolmandaks aastaks pärast lageraiet peab lank olema uuendatud või uuenenud. Kui omanik pole oma metsaala uuendanud, peab seitse aastat pärast lageraiet organiseerima uuenemata ala uuendamise keskkonnaministeerium ja nõudma omanikult selle eest hüvitist.

Raiesmik loetakse uuenenuks, kui seal kasvab ülepinnaliselt enam kui 1200 taime ja peapuuliigi taimed on vähemalt 0,8 m kõrged.

Möödunud suvel ja sügisel vaatasid maakondade keskkonnateenistuse metsaspetsialistid ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse asjatundjad üle 1996.-1997. aasta lageraiealad. Erametsades vaadati üle 5694 ha ning 4061 ala ja riigimetsades koguti andmeid 6843 ha ehk 3759 ala kohta. 1996. aastal oli erametsade lageraie maht metsateatiste järgi ligikaudu 2000 ha ja 1997. aastal 6500 ha.

Pärast lageraiet ei oma eeldusi uuenemiseks 16 protsenti kogu raiealast, 17 protsendil liigilist koosseisu ei hinnatud, lehtpuuga oli uuenenud 48 protsenti, segapuistu on tekkimas 10 protsendil pinnast ja ainult okaspuuga oli uuenenud 9 protsenti.

Puuliigiti on kõige kehvemas seisus kuusikud, vähenemas on ka männikute pindala. Enim on suurenemas kaasikute osatähtsus.

Eesti puidutööstus vajab üha rohkem okaspuud, seepärast võiks uurimuse teostajate hinnangul metsaomanik metsauuendamisse senisest aktiivsemalt metsa uuendamisse sekkuda, kui ta tahab oma metsast suuremat tulu saada.