PM: Tuukrid otsivad merepõhjast võimalikku kindlustuspettust

Tuukrite töö peaks aitama leida politseil vastust küsimusele, kas laev uputati kindlustusraha pärast või mitte, kirjutab Postimees.

Tuukrifirma traalis Hiiumaa rannikust 10?15 miili kaugusele jääva sügava merepõhja sonariga esimest korda läbi juba juuli lõpus, kui valitsus oli otsustanud vrakisukeldumist 165 000 krooniga toetada. Rahataotluse tegi valitsusele laevahuku kriminaalasja vedav politsei, sest merepõhja sukeldumine on ainus võimalus, mis aitaks päevavalgele tuua tõe laevahukust, mille kohal lasub kindlustuspettuse vari.

Eestis ainulaadse veealuse ekspertiisi läbiviimiseks korraldatud riigihanke võitnud kindlustusfirma Lars Grogius Eesti ekspert Rein Tõnisson märkis, et nende palgatud Tuukritööde OÜ tegi juulis ära vaid eeltöö.

?Ametlikke katseid pole vraki otsimiseks siiski veel tehtud,? sõnas ta. ?Edasine sõltub juba paljuski ilmast, kuid 20. novembriks peab töö tehtud olema ja ma ei taha selle tulemusi ennustada.?

Samas on juba praegu selge, et põhja vajunud laeva ülesotsimisest saab kuluka ekspertiisi raskeim ülesanne, sest keegi ei tea täpselt, kus 24,6 meetri pikkune alus 2000. aasta 21. novembri ööl uppus.

Tuukritööde OÜ juht Kaido Peremees nentis, et juulis tehtud esimesed vrakiotsingud vilja ei kandnud. Ta ei osanud öelda sedagi, kui suure ala nad peavad vraki leidmiseks üldse läbi traalima.

Teadaolevatel andmetel algab mere sügavus oletatavas laevahukukohas 55 meetrist ning küünib 143 meetrini. Nii sügavale sukeldumine ei tee ettevõtmist ainulaadseks ainult tuukritele, vaid loob pretsedendi ka politseile, sest ühegi kriminaalasja raames pole Eesti vetes varem nii sügavale sukeldutud.

Juhul kui tuukritel õnnestub Katrini vrakile sukelduda, ootab uurija neilt vastust küsimusele, kas laevakerel on vigastusi, mis võisid põhjustada laevahuku, ja kui on, siis milline on ekspertarvamus nende tekke kohta ja kas need vigastused võisid laevale olla tekitatud tahtlikult.