Turvasüsteem ja arvutivõrk liituvad

Kui tänapäeval ühendatakse erinevad nõrkvoolusüsteemid erinevate kaablitega, siis tulevikus suhtlevad erinevad süsteemid ühe kaabli kaudu.

Uue büroohoone ehitusel on tänapäeval tavaline, et paigaldatakse hulk nõrkvoolusüsteeme, nagu näiteks automaatikasüsteem, sidevõrk, valvesüsteem, läbipääsusüsteem, videosüsteem, automaatne tulekahjusignalisatsioon, helindussüsteem jne.

Töid teostavad erinevad nõrkvoolufirmad, paigaldades igale süsteemile erineva kaablivõrgu. Mis puudutab näiteks eri turvasüsteeme, siis need eri võrgud on konkreetse tootja kinnisele standardile vastavad automaatikavõrgud, kus edastatakse lihtsaid juht- ja olekusignaale. Võiks väita, et suur osa turvasüsteemide komponentide tootjad ei olegi otseselt huvitatud avatud protokollide rakendamisest, kuna suletud võrgu puhul on lihtsam siduda klienti ja hoida hinnataset kõrgel. Seega sellise ärimudeli korral on turvasüsteemide komponentide tootja see kes on nö roolis.

Eksisteerib aga ka teine võimalus ning selleks on üldisele standardile vastav kohtvõrk ning sellega ühendatavad avatud protokolliga turvasüsteemide ja näiteks automaatikasüsteemi komponendid.

Selles suunas tegutsevad maailmas mitmed firmad ja sealhulgas ka tootjad. Näiteks Ameerika ja Euroopas levib LonWorks?i poolt arendatav automatika kohtvõrk LON, mille standard võib kujuneda ühtseks standardiks ka turvasüsteemidele.

LON?i eeliseks näiteks Ethernet võrgu ees on vaba võrgutopoloogia ehk teisisõnu võrgu laiendamiseks pole vaja teha muud kui ühendada ?pikendusjuhe? suvalisse võrgu punkti. Tänaseks on LON?i protokolli oma toodetes kasutusele võtnud või seda lähiajal tegemas mitmed suured turvasüsteemide tootjad.

Ka Ethernet arvutivõrk on leidnud kasutamist valvesignaalide edastamisel, kuid seda peamiselt siiski erinevate turvasüsteemide integreerimise tasandil ja turvasüsteemide juhtimisel ning monitooringul personaalarvutist.

Valveotstarbelise videokaamera ühendamisest kohtvõrku on professionaalsel tasandil ilmselt natuke vara rääkida, kuna reaalaja videosignaali poolt tarbitav infokanali laius on liiga suur, et edastada kohtvõrgus korraga kümnete videokaamerate kvaliteetseid pilte piisava kaadrite sagedusega. Enamasti ühendatakse valvekaamerad koaksiaal kaablite abil videovalve keskseadmetega ning viimased ühendatakse vajadusel kohtvõrku. Ethernet võrku on lihtne ühendada videovalve digisalvestid ning jälgida teatud kaamerate reaalaja pilte ja salvestusi üle arvutivõrgu. Samuti on levinud nn. webikaamerad, mille pilte edastatakse Ethernet võrgus ning mis teatud rakendustes võivad ennast valvekaamerana õigustada.

Tulevikunägemusena võiks ette kujutada hoonet ühe-kahe avatud võrguga, millesse võrgu haldaja integreerib vajalikud standardsed komponendid nagu näiteks valveandurid, kaardilugejad, juhtklaviatuurid, automaatikasüsteemi täiturid jne. Loomulikult võimaldaks avatu d standard juba täiesti uusi valikukriteeriume nii tellijale kui võrgu haldajale ning raskuskese nihkuks kogu ärimudelis tootjalt võrgu haldajale.

Autor: Tõnu Kutsar