Porsche jätab praegu USA börsile minemata

Porsche teatas sel nädalal, et lükkab plaani firma aktsiad New Yorgi börsil noteerida edasi, kuni USA väärtpaberi- ja börsikomisjon SEC annab selgust uute reeglite laienemisest USAs noteeritud Euroopa firmadele.

Porsche kriitikat jagavad Saksa valitsus ja Saksa tööstuse liit BDI, kes tahavad, et Saksa firmadele kehtiksid Saksa reeglid.

BDI on SECile läkitanud protestikirja, millele on alla kirjutanud enamus 17st USA börsil noteeritud Saksa firmast. Nende hulgas on kindlustuskontsern Allianz, keemiakontsern Basf, autotootja Daimler Chrysler, Deutsche Telekom ja tarkvara tootja Infineon.

?Uued Ameerika reeglid ei vasta mitmes punktis Euroopa ja Saksa standarditele,? väidab BDI.

Suurim erinevus on selles, et kui USA firmades annab juhatus suured volitused ja vastutuse tegevjuhile, siis Saksa firmades on laiemalt kasutusel kollektiivse vastutuse süsteem. On olemas järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad esindajad väljastpoolt firmat ning paar tippjuhti ning mis toimib nagu juhatus USA firmades. Kuid peale selle on Saksamaal firma tippjuhtidest koosnev juhatus, mida formaalselt juhib tegevjuht, kuid kus otsused langetatakse ühiselt.

Enronis ja WorldComis paljastatud suurte raamatupidamisskandaalide edaspidiseks vältimiseks kehtestas SEC korra, kus firma tegevjuhil ning finantsjuhil tuleb allkirjaga kinnitada majandusaruannete õigsust. Kui hiljem ilmnevad vead, võib tippjuhte karistada kuni 5 miljoni dollarilise rahatrahviga või 20aastase vanglakaristusega.

Porsche juht Wendelin Wiedeking ütles uusi nõudeid kritiseerides, et suhtub vannetesse tõsiselt ega saa alla kirjutada dokumentidele, mille koostamisel on osalenud tuhandeid inimesi. ?Ei ole võimalik kindel olla, et need dokumendid on 100 korrektsed,? ütles Wiedeking.

Saksa justiitsminister Herta Däubler-Gmelin taunis samuti, et Ameerika seadused üritavad kehtestada reegleid väljaspool oma valitsusala.

?Erinevused on kultuurilised ja ajaloolised,? kommenteeris Dieter Lange Saksa firmasid nõustavast firmast Wilmer Cutler Pickering ajalehele New York Times. Eriti suured erinevused on raamatupidamisstandardites, leiab Lange, kuid arvab siiski, et kompromiss on võimalik. ?Sisuliselt ei ole majandusaruannete kinnitamises USAs ja Euroopas olulist vahet,? ütles Lange.

Ja Saksamaalgi pole rinne ühtne. Mitmed firmad, nagu Deutsche Bank ja elektroonikahiid Siemens, jätsid protestikirjale alla kirjutamata. Deutshe Banki pressiesindaja sõnul jagab pank SECi muret ning loodab komisjoniga sõlmida mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe. ?Elame põhimõtteliselt kahe jurisdiktsiooni all,? ütles pressiesindaja. ?Oleme tugev firma Wall Streetil ning sõltume oma töötajatest USAs.?

Ka Porsche, mille peakorter asub Stuttgardis, sõltub suures osas USA klientidest. New York Times?i andmetel müüs Porsche 2001. aastal 44 sõiduautodest USAs, see moodustas kogukäibest 42.

Sarnane tüli majandusaruannete üle oli Porchel ka Saksa börsiga. Mullu heitis Deutsche Börse Porsche välja Frankfurdi börsi keskmise suurusega firmade indeksist, kuna firma keeldus esitamast aruandeid igas kvartalis. Porsche leidis, et see on kulukas ega anna firmast korrektset ülevaadet, mistõttu firma avalikustab tulemused kord poolaastas.

Analüütikute sõnul pole Porschel praegu pärast 300 miljoni dollarilist võlakirjaemissiooni kapitali vajagi. Mõnedele firmadele on aga SECi reeglid hea ettekääne börsile minekuga viivitada. Turu seis pole selleks praegu kõige soodsam.