Hansapanga Grupi kasumist teeniti Eestis 401,9 mln krooni

Järgneb Hansapanga investorsuhete juhi Mart Tõevere kommentaar.

Grupi puhaskasum oli 26,8 mln eurot. Grupi (siin ja edaspidi on kasumiaruande kirjeid puudutav aastane kasv toodud Hansa-LTBta kui ei ole öeldud teisiti) tegevuskasum enne provisjone kasvas möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes 6,4%.

Puhaskasumi võrdlust mõjutavad igapäevasest äritegevusest sõltumatud kirjed. 2001. aasta teises kvartalis vähendas Hansa Capital seoses provisjoneerimispõhimõtete ühtlustamisega 4 mln euro võrra laenuprovisjone. Samuti oli 2001. aastal Grupi kasumijaotamise tulumaksukulu 0,9 mln eurot ning 2002. aastal 3,25 mln eurot.

Tegevuskulud vähenesid kvartaliga 2,5%, aga kasvasid aastaga 3,6%, ulatudes teises kvartalis 50,7 mln euroni (0,80 mld krooni). Kuludest moodustas personalikulu 44%, muud kulud 20% (k.a. firmaväärtuse amortisatsioon), administratiivkulu 16%, kulum 13% ja andmetöötluskulud 7%.

Grupi kulu-tulu suhe enne provisjone paranes 57,3%le (Hansa-LTBta 48,4%) 60,3%lt (50,5%) esimeses kvartalis ja 50,5%lt (48,7%) 2001. aasta teises kvartalis. Tegevuskulude suhe keskmistesse varadesse langes 3,81%le (Hansa-LTBta 3,44%) 4,0%lt (3,6%) esimeses kvartalis ja 3,88%lt eelmise aasta samas perioodis. Grupi eesmärk on hoida kulu-tulu suhe allpool 50% taset. Samas ei suuda Grupp Leedu Hoiupanga restruktureerimisega seoses nimetatud eesmärki käesoleval aastal saavutada.

Grupi bilansimaht ulatus 2002. aasta juuni lõpus 4,83 mld euroni (75,5 mld krooni). Grupi intressiteenivate varade (sh. ka investeerimis- ja kauplemisportfell) maht oli 4,30 mld eurot, moodustades koguvaradest 89,1% (märtsi lõpus 89,9%).

Intressikandvate passivate maht oli samal ajal 4,02 mld eurot ehk 83,3% bilansimahust (märtsi lõpus 83,5%). Teises kvartalis mõjutas Grupi varade ja kohustuste mahtu (eriti Lätis ja Leedus) USA dollari odavnemine euro suhtes. Hinnanguliselt oli selle negatiivne mõju laenude mahule 70 mln eurot ning hoiuste mahule 140 mln eurot.

Grupi laenuportfell kasvas teises kvartalis 0,12 mld euro võrra ehk 4,3% 2,83 mld euroni. Portfelli aastane kasv oli 0,61 mld eurot ehk 27,3%. Aastasest kasvust 54% tulenes Eestist, 18% Leedust, 26% Lätist ja 2% muudest riikidest. Sektorite lõikes moodustasid laenud eraisikutele kogukasvust 28% ning kinnisvarahaldamine ja tööstus vastavalt 20% ja 17%.

Hinnanguline laenukahjumite reserv ulatus juuni lõpus 46,2 mln euroni, moodustades laenuportfellist 1,63%. Grupi tähtaja ületanud laenude saldo oli juuni lõpus 211,4 mln eurot, mis on 5,1% rohkem kui märtsi lõpus ning üle 60 päeva viivises olnud laenude põhiosa oli 14,8 mln eurot ehk 46,9% vähem kui märtsi lõpus. Grupi laenuportfellist moodustasid antud jäägid vastavalt 7,5% ja 0,5%. Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele ei ole Grupp näinud märke varade kvaliteedi halvenemisest.

Klientide hoiuste maht vähenes dollari odavnemise tõttu teises kvartalis 24,3 mln euro võrra 3,42 mld euroni. Ilma USD/EUR kursi muutusteta oleks hoiuste kvartaalne kasv olnud üle 100 mln euro ehk 3%. Laenude hoiuste suhe oli juuni lõpus 82,6% (78,8% aasta alguses). Grupi hoiuste turuosa oli teise kvartali lõpus Eestis 56,8%, Lätis 17,7% ning Leedus 30,8%.