Väärlegendid takistavad juhte ITst kasu saamast

Enamasti on firmajuhtide teadmised ITst napid ning seetõttu jätab ta kogu valdkonna mõne oma alluva, tavaliselt IT-juhi õlule. Olles teemast distantseerunud, ei suuda juhid IT-võimalusi oma äri edendamisel ära kasutada ega ole ka valmis kaasama IT-asjatundjaid oma ettevõtte arendusprotsessi. Siit saavad alguse paljud probleemid, mis võivad kulmineeruda IT-valdkonna üleinvesteeritusega. Kannatajaks jääb firma kasum.

Mõni aeg tagasi uuris üks mu ettevõtjast tuttav murelikult, kui palju oleks otstarbekas uue majandustarkvara eest välja käia. Tema firma pearaamatupidaja, kes vastutas firmas ka infotehnoloogia korralduse eest, oli võtnud pakkumise uuele süsteemile, mille litsentsid maksid ligi 150 000 krooni. Juurutustööde ajaks oli määratud tunnitariif ning tasuma oleks pidanud faktiliste kulutuste järgi. Igati tüüpiline IT-firma pakkumine.

Püüdsin siis vestluse käigus välja selgitada, milleks nende firmal sarnast tarkvara vaja on. Peagi selgus, et arvutisüsteem on firmas olemas, et selles tehakse pakkumisi ja muid dokumente, peetakse arvestust, käiakse internetis, aga mida see kõik ärilises mõttes annab, on segane. Majandustarkvara vahetamise põhjenduseks oli: kaasaegsem ja parem ning võimalusterohkem süsteem, mis vähendaks raamatupidamise töökoormust, lühendaks kokkuvõtete tegemise aega ja pearaamatupidaja tahab ning firma majandusseis võimaldaks seda praegu teha.

On aga veel teinegi väärlegend, mis kõlab: IT-juht ei peaks oma nina pistma firma strateegilise arenduse juurde, sest ta on eeskätt tugifunktsiooni täitja nagu valveelektrik, kes peab tagama arvutisüsteemi pideva korrasoleku.

Kahjuks see paljudes firmades just nii ongi. IT-juht, kes peaks oma erialast lähtuvalt oskama soovitada kiiremat ja paindlikumat teed ettevõtte kasvu, efektiivsuse või müügieesmärkide saavutamisel, on strateegilistest aruteludest üldse välja jäetud. Jah, pean nõustuma, et kaugeltki mitte iga patsiga poiss pole suuteline ettevõtte arenguküsimustes adekvaatselt kaasa rääkima, kuid see asjaolu ei muuda veel valeks vajadust oluliste otsuse eel siduda IT-kompetents muude strateegilise planeerimise ja -juhtimise protsessidega.

Olen kindlal seisukohal, et kuigi Eestis on IT-alased teadmised jõudnud rahva sekka kiiremini kui mujal Euroopas, on nende rakendamine siiski veel pealispindne ega vasta tihti organisatsioonide tegelikele vajadustele.

Arvutinäppimisel ja IT arendamisel on mõõtmatu vahe, mis ilmneb just organisatsiooni eeliste väljaarendamises. Tänapäeva eduka organisatsiooni mudelis on IT-juhil või seda valdkonda kureerival inimesel kindel koht firma tippjuhtkonnas, seal, kus otsuseid vastu võetakse. Alternatiivina soovitaksin kaaluda firmavälise partneri-nõuniku kaasamist strateegiliste otsuste tegemise juurde.

Kodukontori idee peegeldab minu arvates kõige paremini tänapäevast kodumaist arusaamist IT-võimaluste kohta firma arendamisel: kuigi tehniliselt on see juba mõnda aega võimalik, võib töötajaid kodukontorisse suunanud ettevõtteid lugeda kokku ühe käe sõrmedel. Miks? Kas on siin küsimus selles, et firmajuhid on aru saanud, et töötajaid koju suunates ei oleks võimalik hoida kokku kulusid töökohalt ega tõsta loovtöötajate efektiivsust? Või on probleem keerulises maksuseaduses? Ei usu. Pigem paistavad kodukontorite vähesuse tagant autoritaarsete kohe-siia-marss-suhtumisega juhtide kõrvad ja suutmatus või tahtmatus ühekordse investeeringu kasu ajas adekvaatselt hinnata. Tõsi, mitte igale ettevõttele ei sobi töötajate suunamine kodukontoritesse, kuid vaadeldes muu arenenud maailma kogemust, peaks siiski paljudes valdkondades see samm genereerima pikemaajalist kokkuhoidu ja efektiivsuse kasvu.

Kuid see eeldab mõlema legendi murdmist: ITd tuleb hakata nägema investeeringuna arengusse ning IT-juhti kaasata strateegiliste, ettevõtte tulevikku puudutavate plaanide arutamisse.

Autor: Urmas Kõlli