Sõjarisk surub nafta hinda ülespoole

Brenti segu hind, mis läinud aasta viimases kvartalis kõikus 19,50 dollari ümber barrelist, on tõusnud 27 dollarile, USA kaubabörsil maksis naftabarrel läinud nädalal korraks juba üle 30 dollari.

Hinda on tõstnud nii nõudluse kasv kui pinged Lähis-Idas, Iraagi ründamine tõstaks hinda veelgi, ennustavad analüütikud. Kui palju ja kui kauaks, sõltub võimaliku sõjategevuse ulatusest ning naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC ja Saudi Araabia reaktsioonist.

?Maailma naftaturg on läinud tüüpilisse sõja-eelsesse seisu,? ütles ajalehele Financial Times Londoni globaalsete energiauuringute keskuse analüütik Leo Drollas. ?Turg on rünnakus kindel. Ainult ajahetke ei osata arvata.?

?Suurema operatsiooni korral võib nafta hind isegi pikemaks ajaks 40 dollari tasemele jääda,? arvas Nordea peaökonomist Olle Djerf.

Ka Swedbanki analüütik Jörgen Kennemar usub, et sõja tõenäosus on kasvanud ning et see on peamine tegur nafta hinnatõusu taga. Samas arvab ta, et OPEC ei lase nafta hinnal enam oluliselt kõrgemale tõusta. ?Eesmärk on hoida hind allpool 28 dollarit barrelist ? OPEC ei taha maailmamajanduses tärganud kasvu ohtu seada.?

OPEC arutab lähiaja strateegiat 19. septembril naftaministrite kohtumisel. Ilmselt ei otsusta OPEC praegu veel tootmist suurendada, ehkki kartelli turuosa on vähenenud ning osa liikmeid tahaks seda teha. Teiste arvates ei õigusta aga praegune hinnatõus veel tootmise suurendamist. Vähemalt kaks dollarit sellest võib kirjutada pigem kasvanud sõjaohu kui nõudluse suurenemise arvele.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA hinnangul on aeglustumas ka tootmise kasv OPECisse mitte kuuluvates riikides. Kui sel aastal suurendasid need riigid tootmist 1,2 miljoni barreli võrra päevas, korvates OPECi toodangu vähenemise 1,5 miljoni barreli võrra, siis tuleva aasta nõudluse kasvust suudetakse katta vaid pool. OPECi jõude seisvad võimsused seevastu võimaldaksid päevast naftatoodangut suurendada 6 miljoni barreli võrra. IEA prognoosi järgi kasvab nõudlus tuleval aastal 1?1,5 miljoni barreli võrra päevas.

Selline seis annab OPECile praegu määrava roll nafta hinna kujundamisel. Seega on tähtis kartelli võimalik reaktsioon Iraagi ründamisele. Seni on maailma suurim naftaeksportija Saudi Araabia kinnitanud, et on valmis võimaliku defitsiidi katma toodangu suurendamisega. Nii toimiti 1979. a Iraani revolutsiooni ja 1990?1991. a Lahesõja päevil. Turud on aga murelikuks teinud USA ja Saudi Araabia viimasel ajal silmanähtavalt jahenenud suhted, mis on muuhulgas toonud Saudi Araabia investeeringute ulatusliku lahkumise USAst.

Nafta hinna tõus kätkeb ohtu maailmamajanduse toibumisele, ehkki sõltuvus naftast on vähenenud. IMFi rusikareegli järgi kahandab nafta hinna tõus 5 dollari võrra majanduskasvu 0,25 protsendipunkti võrra. Kui nafta hind püsiks veel pool aastat 27 dollari tasemel, jääks maailma arenenud tööstusriikide majanduskasv OECD ennustatud 1,8 asemel 1,3-le. USAd võib aga tabada uus majanduslangus, nagu juhtus 1973., 1979. ja 1980. a ning 90ndate alguses pärast nafta hinna tõusu üle 30 dollari.