ID-kaart sobib ka läbipääsusüsteemi

Argos 3010 on kiipkaardilugeja, mis loeb lugejasse asetatud ID-kaardilt kaardinumbri ja edastab selle läbipääsusüsteemile. Juhul kui konkreetse kaardi number on lisatud lubatud numbrite andmebaasi, pääseb inimene näiteks lukustatud uksest sisse. Kui aga numbrit andmebaasis ei ole, siis kaardi kasutajat läbi ei lubata.

Seejuures on väljaandja poolt määratud kaardi number unikaalne ning see on trükitud nii kaardi pinnale kui ka salvestatud kiibile. Kaardi kasutajal ei ole võimalik seda numbrit muuta.

ID-kaardi lugeja läbipääsusüsteemide jaoks loodi Tallinna firma IT Süsteemid tellimusel. Ettevõtte projektijuhi Jaan Murumetsa sõnul tekkis nende firmal idee, et läbipääsusüsteemides kasutatav kiipkaardilu-geja võiks lugeda ka ID-kaarte. ?Olemasolev tarnija ei olnud kahjuks sellest ideest huvitatud, nii pöördusime siis Ektaco pool, kes oli asjast vägagi huvitatud,? kinnitas Murumets.

Nüüdseks on läbipääsusüsteemi jaoks mõeldud ID-kaardi lugeja olnud IT Süsteemide uksel kasutusel juba mõnda aega ning Jaan Murumetsa sõnul võib tulemustega enam-vähem rahul olla. ?Kuna meil on kõigil töötajatel ID-kaardid olemas, siis ei ole uue kaardilugeja kasutamisega läbipääsusüsteemis suuri probleeme olnud,? sõnas ta.

Siiski on välja tulnud mõningad kitsaskohad, mis on seotud olemasoleva läbipääsusüsteemi poolt seatud piiridega. Nii näiteks ei saa hetkel IT Süsteemides kasutusel oleva läbipääsusüsteemi mällu lisada rohkem kui 500 ID-kaardi numbrit, see tähendab, et teoreetiliselt pääseks uksest sisse vaid 500 erinevat kaardiomanikku. ?See on siiski täiesti kõrvaldatav probleem,? kinnitas Murumets.

Teine harjumist nõudev omapära kiipkaardilugejate puhul on nende töö mõningane aeglus. Kui suletud pangakontorisse pääsemiseks piisab vaid magnetkaardi hetkelisest sisestamisest lugejasse, siis kiipkaardi puhul tuleb oodata umbes üks sekund. Selle aja jooksul loetakse kaardil olevas kiibis asuv number ja selle sobivuse korral antakse luba uks avada. ?See on tingitud kasutatavast tehnoloogiast, mille puhul on andmete edastamise kiiruseks 9600 bitti sekundis,? väidab Murumets. Juhul kui kasutada suurema turvalisuse huvides ID-kaardi kasutaja identifitseerimiseks ka tema privaatvõtit, mis tuleb sisestada PIN-koodina, suureneb tuvastamisaeg veelgi.

Selline lähenemine teeb ID-kaardi lugeja kasutamise keeruliseks olukordades, kus on vaja suurte inimhulkade korral tuvastada kõrge turvalisusega isikuid. Küll aga sobib selline lahendus näiteks serveriruumide puhul, kuhu pääseb piiratud hulk kaardikasutajaid.

Seega on ID-kaardi lugejat sobilik kasutada just nendes kohtades, kus ettevõtte töötajatele on kohustuslikuks tehtud ID-kaardi omamine ning kus nõutava turvalisuse aste on suhteliselt madal.