Looduse hoiatused keskkonnakonverentsile

Loodus demonstreeris hiljaaegu oma aukartustäratavat jõudu. Sellal kui maailma liidrid kogunevad Johannesburgi ülemaailmsetest keskkonnaohtudest rääkima, kannatavad paljud kohad planeedil üleujutuste, põudade, ikalduste, ulatuslike metsatulekahjude käes. Inimese suhe loodusega on sama vana teema kui meie liik, kuid see suhe muutub. Johannesburgi tippnõupidamise tähtsaim tulemus peaks olema arusaam, et vaja on rohkem teaduslikke uuringuid ja ülemaailmset koostööd.

Üleujutused ja põuad on olnud nuhtlus iidsetest aegadest saadik, ometigi on nende sagedus, ulatus ja mõju majandusele viimaseil aastail suurenenud. Kindlustushüvitiste nõuded loodusõnnetuste puhul on 1990ndate jooksul kasvanud ennekuulmatu tasemeni, näidates, et keskkonnamuutuste sotsiaalne hind on suurenenud. Sellised kliimavapustused nagu raevukas El Nino 1997?98 on hiljutiste majandusmuutuste juures mänginud peamist rolli. Teiste riikide hulgas sattusid El Nino põhjustatud põllumajanduskriisi tõttu finantskriisi Indoneesia ja Ecuador.

Osaliselt tulenevad suurenevad kliimamõjud meie kasvanud arvust. Viimase 200 aasta jooksul on inimpopulatsioon peamiselt tehnoloogiliste edusammude tõttu kasvanud seitsmekordseks ? umbes 900 miljonilt 1800. a enam kui 6 miljardi inimeseni täna. Inimesed muudavad igal pool keskkonda ja tihti moel, mis muudab kogukonnad haavatavamaks. Eriti on see vaeste riikide probleem. Suurenev rahvastikutihedus põllumajanduslikus Aafrikas koos põlluharimise intensiivistumisega viib pinnase väljakurnamiseni. Põua-aastail võitlevad ellujäämise nimel miljonid vaesunud talupojapered. Kuna Aafrika vaesus on soodustanud AIDSi kontrollimatut levikut, on kliimavapustuste ja epideemia kombinatsioon laastav.

tuleb sundida liidreid rohkem investeerima ühiskondlikku raha keskkonna fundamentaaluuringutesse ja uute tehnoloogiate väljatöötamisse keskkonnaohtude ohjeldamiseks. Olulised on investeeringud globaalset soojenemist piiravate alternatiivenergiasüsteemide uuringutesse;

tuleb nõuda, et meie poliitikud lepiksid kokku suuremas rahvusvahelises keskkonnaalases koostöös, et erinevate rahvaste hoolimatu ja lühinägelik tegutsemisviis ei hävitaks enam globaalset ökosüsteemi.