Käsitööking väljendab kandja eneseteadvust

Häid käsitöökingade tootjaid on maailmas mõnekümne nime ringis. Parimad tootjad asuvad traditsioonilistes ?kingamaades?, nagu Inglismaa, Ameerika ja Itaalia. Samuti on hea king hinnas Prantsusmaal, Belgias ja Hispaanias. Come back?i on tegemas Ungari. Saksamaal seevastu hoolitakse kaugelt enam autost või hobusest kui kallist jalavarjust, räägib Roetzel.

Urmas Tõnissoo, kes on Tallinnas Nunne tänaval asuva kinga- ja rõivaäri Classic peremees, räägib, et käsitsi valmistusviis on pealtnäha üsna arhailine. Meistrid, kes alustasid oma nime all kingade tegemist enam kui sada aastat tagasi, on pärandanud ametioskusi, mida siiani järgitakse. Käsitööga saavutatakse kingade ülim istuvus konkreetsele kandjale. On kingi, mis valmistatakse käsitsi algusest lõpuni, ning neid, mille tegemisse on osaliselt lülitatud ka masinad. Mõnevõrra kajastub see ka hinnas. Näiteks Crockett & Jonesi Eestist tellitavate kingade hinnavahe on Tõnissoo väitel umbes 500 krooni. Osa käsitöökingi valmistatakse täiesti individuaalse tellimuse järgi ja eelproovidega. Teine osa on tehtud küll käsitsi, kuid valmiskujul olemas juba enne, kui tellija poodi sisse astub. Tehase laos ootavaid ready-to-wear kingi iseloomustab siiski enam mõõt kui tavapärane kinganumber.

Tõnissoo räägib, et personaalse Crockett & Jonesi kinga tellimisel sobitatakse lisaks numbrile ka liistu laiust. Iga mudeli kohta on mitu erineva numbri ja liistuga proovimispaari, mille abil leitakse ostjale sobivaim. Kinga saabumist või valmimist tuleb oodata kuni kuu aega, sest meistrid asuvad Inglismaal. Valmis kinga sissekandmiseks kulub veel mõni nädal või kuu. Seejärel peaks king olema jalas mugav nagu suss. ?Suss?, mida võib muretult kanda aastaid. ?Kui kinga eest hoolt kanda, kestab käsitöö viis kuni kümme aastat,? väidab Tõnissoo. Selle tõestuseks kannab muide enamik maailma käsitöökingabutiikide omanikke ka ise tublisti sissetöötatud jalavarje.

Kinga tootjamaal saab õmmelda mõnevõrra täpsemalt istuva kinga kui näiteks Eestist tellides. Personaalne kingategu sarnaneb sel juhul ülikonna õmblemisega. Selle erinevusega, et proovides valminud personaalne algmudel jääb aluseks ka tulevastele kingatellimustele. Mõne aasta järel soovitatakse alusmudelit uuendada, sest jala kuju muutub.

Mugavuse saavutamiseks on meistritel väga palju nippe. Paindlik nahktald, korgipuru kahe tallakihi vahel ning erikihiline vetruvust andev konts on vaid osa neist. Kes kordki elus tundnud hõõruvat siseõmblust või jäika kingapealset, teab, millest on käsitöökinga ostes pääsenud. Kes on tundnud muret vormist välja läinud kinga pärast, sel on samuti motiiv otsustada käsitöö kasuks. Sest üks mainekate kingade eeliseid on laitmatu vormis püsimine. Selleks tuleks iga kandmispäeva järel king spetsiaalse lapiga üle tõmmata ning seejärel üheks päevaks soovitatavalt seedripuust kingapuule ?puhkama? jätta. Vahtra kommenteerib, et seedrisäsi imab niiskust ja spetsiaalne puu säilitab kinga vormi. Uuesti jalga pannes tasub kingale aeg-ajalt ka spetsiaalset kingamääret peale harjata. Käsitöökingad on juba valmistamisel käsitsi poleeritud. Kingahoolduseks vajalik on sageli igal kaubamärgil eraldi välja arendatud: määrded, mitmes mõõdus ja eri otstarbega harjad, lapid, tarvikukotid ning kingakotid ja -klotsid. Tõnissoo soovitab neist vähemalt flanell-lappi alati kaasas kanda, et sellega tolmuselt tänavalt tulles kiirpuhastust teha.

Käsitöökingades kõndiv mees ei pea kartma, et tema sammud klõbisevad parketil nagu stepptantsijal. Nahktald on hääletu. Kes meie kohati vihmasele kliimale mõtleb, on nahktalla suhtes ehk pisut ettevaatlik. Inglismaa kingameistrid pakuvad vihma puhuks kingi nimega veldtshoe ehk lihtsalt veldt. Kummitalla või ekstra-paksu nahktallaga kinga pealsed on kinnitatud talla külge nii, et vesi ei nõrgu neilt mitte talla alla, vaid kingalt maha. Päris mülkasse ronimiseks soovitavad inglased aga neilegi kingadele kalossid otsa tõmmata.

Jalas kuivatamine mõjub kingale halvasti. Ajalehe kui kuivatusvahendi peale väristab Vahtra õlgu: kui seedrist kingapuud ei õnnestu hankida, võib tavalise puu ajalehega ümbritseda, sest suvaliselt kinga pistetud paber rikub kinga vormi.

Klassikaliste käsitöökingade aura on tugevalt seotud kingatootmise pika ajaloo ja tugevate traditsioonidega. Näiteks Sir James Crockett ja Charles Jones alustasid käsitöönduslikku kingatootmist 1879. aastal Northamptonis. Seda linna peetakse Inglise kingatootmise pealinnaks. Veel 1960ndatel tegutses seal enam kui sada pisikest kingsepakoda. Eelmise sajandi kaheksakümnendateks aastateks oli neid järel vaid paarkümmend. Võitsid tugevate oskus-traditsioonide ja nõudlike meistritega ärid. Nende hulgas Church, Tricker, Crockett & Jones ja Cheaney.