Punane foorituli tühjendab rahakotti

Kui seni loeti ülekäigurajal jalakäijatele tee mitteandmist, foorimärguannete eiramist, vales kohas parkimist jms liikluseeskirjade muu punkti rikkumiseks, millega kaasnes kuni 600kroonine rahatrahv (10 trahviühikut, 1 trahviühik 60 krooni), siis alates 1. septembrist jõustuv karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seadus kirjutab täpsemalt lahti, mille eest ja kui palju rahatrahvi võib määrata. Edaspidi võib kõikide nimetatud rikkumiste eest saada kuni 3000kroonise rahatrahvi ja see kehtib ka teiste nn muude rikkumiste kohta. Näiteks võib uue seaduse järgi ka lahtise turvavööga sõitmise eest karistada juhti kuni 3000kroonise rahatrahviga senise 600 asemel.

Eriti karmiks on seaduseloojad läinud roolijoodikute ja pööraste kihutajate suhtes. Trahvid nende rikkumiste eest on keskmiselt kahekordistunud ja politsei võib halduskorras määrata roolijoodikule kuni 18 000kroonise trahvi või saata koguni trellide taha. Kihutajaid, kes ületavad kiirust kuni 20 km/h, võib oodata senise 300 krooni asemel trahv kuni 600 krooni. Üle 21 km/h kiiruse ületajatele trahvi suurus ei kasvanud. Seni võis selle eest karistada kuni 60 trahviühikuga (3600 krooni), nüüd kuni 50 ühikuga (3000 krooni). Samas võib oletada, et kui seni võisid esmased rikkujad loota minimaalsele karistusele (600 kr), siis edaspidi võivad muutuda just tuhandetesse ulatuvad trahvid selle rikkumise eest valdavaks. Samuti ei tee politseinikud nalja enam nendega, kes kiirust juba üle 40 km/ h ületavad. Sellise rikkumise eest võib oodata trahv kuni 12 000 krooni või koguni arestimajja saatmine.

Milline saab olema ülikõrgete trahvide mõju meie olematule liikluskultuurile, näitab aeg. Politseiameti komissar Priit Männik usub siiski, et seadusandja on uusi trahvimäärasid kehtestades sellega arvestanud ja uurinud ka karistuse ja selle suuruse mõju. Politsei asi on seadust täita ja korrarikkujaid karistada.

Mõistagi tekitavad ülikõrged rahatrahvid nii seaduse rikkujates kui ka korravalvurites suuremat kiusatust asjade ametlikust käigust kõrvale hoida. ?Altkäemaksu ei ole võimalik võtta, kui seda ei anta. Lootma peab, et iga Eesti kodanik saab aru, et kuritegu on nii altkäemaksu võtmine kui ka selle andmine,? lausus Männik.

Igatahes kerge ei saa olema ei andjatel ega võtjatel, sest üheaegselt uute trahvimäärade jõustumisega hakkab politseiametis tegutsema iseseisev politseikontrolli osakond.