• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • 30.08.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soome ja Rootsi perede laenud suurenevad

Rootsi kodumajapidamiste võlad olid teise kvartali lõpus 1821 miljardit Eesti krooni, aastaga on need kasvanud kaheksa protsenti. Kõige rohkem on kasvanud laenud eluasemele, olles suurenenud aastaga 97 miljardi krooni võrra.
Samal ajal olid majapidamiste koguvarad põhiliselt aktsiaturu languse tõttu kvartaliga vähenenud 173 miljardi võrra ja moodustasid 4442 miljardit krooni, olles niimoodi tagasi 1998. a tasemel.
Rootsis on kokku 4 637 679 peret (kodumajapidamist), ütles Anders Ljundberg Rootsi statistikaametist (SCB). Kuid vabaabielus elavate inimeste erineva arvestamise tõttu võetakse tema sõnul statistikas üldiselt aluseks 4,1?4,2 miljonit.
Selle järgi tuleb välja, et keskmise Rootsi pere laenukoormuseks on 433 571 krooni ja varakuseks 1,058 miljonit Eesti krooni. Tegelikult jaguneb vara perede vahel muidugi palju ebaühtlasemalt. Näiteks ühe protsendi rikkaimate perede käes on keskmiselt 17,5 miljonit vara ning neil on 1,46 miljonit krooni võlgu. 30 protsendi perede võlakoormus aga ületab nende varasid.
Rootsi perede keskmine sissetulek 2000. aastal oli 378 080 Eesti krooni ning see oli aastaga kasvanud 6,8 protsenti. Sel aastal kasvavad perede sissetulekud tänu palgatõusule ja alanenud maksudele Rootsi konjunktuuriinstituudi andmeil umbes 6 protsenti aastas, laenud aga ca 8 protsenti. Et võlgade kasv praeguses suhteliselt nõrga majanduskonjunktuuri oludes edestab sissetulekuid, on teinud Rootsi keskpanga ja finantsinspektsiooni veidi murelikuks.
Analüütikute hinnangul soodustab laenuvõtmist kõrge hõivetase ning madalad intressid. Probleemid tekivad siis, kui keskpank otsustab intresse tõsta, näiteks seoses Rootsi rahaliitu astumisega. Sellisel juhul laenukulud suurenevad ja kodumajapidamiste tarbimine väheneb.
Eratarbimisel on suur tähtsus riigi majanduse seisukohast, see annab üle poole Rootsi sisemajanduse kogutoodangust. Seega aitab praegune suur tarbimine kogutoodangut üleval hoida. Kui pered peaksid hakkama raha rohkem säästma ning tarbimine kuivab liiga järsku kokku, võib asjatundjate sõnul järgneda ka teatud kriis, mis ei ole aga kindlasti nii ränk kui 1991. aastal.
Soome statistikaameti andmeil oli kodumajapidamiste laenukoorem eelmise aasta jooksul suurenenud kaheksa protsenti ning ulatus 2001. aasta lõpus 673 miljardi kroonini. Äriga tegelevate perede laenukoormus moodustas sellest 77 miljardit.
Et Soomes on umbes 2,4 miljonit kodumajapidamist, siis keskmine laenukoormus pere kohta tuleb 280 417 krooni ehk on üle 150 000 krooni väiksem kui Rootsi perel.
2000. aastal oli soomlaste kogu maksustatud sissetulek 1255 miljardit krooni. Kodumajapidamiste käsutuses oli tulusid keskmiselt 432 065 krooni ja need olid aastaga kasvanud 2,2 protsenti. Keskmine kuupalk oli 32 890 krooni.
Vara oli soomlastel 2000. a lõpul kokku 1674,6 miljardit krooni ning võlgu 631 miljardit. Pere kohta oli vara seega keskmiselt umbes 705 689 krooni. Aastaga olid varad ja võlad kasvanud vastavalt 3,6 ja 7,6 protsenti, teatab Soome statistikaamet.
Eraisikulaenude kasv Eestis on viimase aastaga küll kiirenenud, ent jääb alla 1997. aasta buumi aegsele tasemele.
Eesti Panga andmetel kasvas eraisikulaenude maht tänavu juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 40. 1996. aastal oli kasv 100 ja 1997. aastal 158. Pärast 1997. aastat kasv aeglustus, 1999. aastal koguni 5ni.
Ühispanga eraisikute laenujääk oli juuli lõpu seisuga 3,2 miljardit krooni. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga (2,3 mld krooni) on eraisikulaenude maht kasvanud 39 protsenti.
See on panga avalike suhete juhi Evelin Pulli sõnul suurim eraisikulaenude aastane kasv Ühispanga ajaloos.
Hansapangas on laenude maht kasvanud aastaga 33 protsenti. Möödunud aasta juulis oli eraisikulaenude jääk Hansapangas 4,6 miljardit krooni, tänavu juulis 6,1 miljardit krooni.
Eestis on aasta-aastalt kasvanud eraisikulaenude osatähtsus. Kui 1994. aastal oli eraisikulaenude osatähtsus 10, siis tänavu 24.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele