Tallinn õigesse suurusse

Reformierakonna Tallinna piirkond on vastu võtnud valimisplatvormi, mis näeb ette valimisvõidu korral pealinna ja naabervaldade vahel läbirääkimiste alustamise. Eesmärgiga ulatusliku koostöö kaudu ühineda. Harku ja Viimsi vallavanemad on idee juba avalikult tagasi lükanud.

Tallinna kodanikuna, kes omab teist kodu Keila vallas, olen veendunud, et Tallinna ühinemisel mõne naabervallaga oleks jumet. Seda eelkõige nende valdade elanike ja pikemas perspektiivis kogu Eesti huvides. Loomulikult ei saa omavalitsusi sundida, kuid sõltumatud vallaametnikud võiksid siiski ära kuulata Tallinna argumendid ja mõelda oma kartulikuhjast kaugemale.

Me ei saa mööda tõsiasjast, et majanduslikult edukas, paindlik ja lisaväärtust loov linn peab omama kriitilist massi elanikke. Tänases Läänemere regiooni majanduskeskkonnas on see ca 500 000 elanikku, kes jaguneksid demograafiliselt püramiidikujulisse vanusestruktuuri. Linna konkurentsivõime rahvusvahelises majanduses määrab tema tööjõuline elanikkond. See elanikkond peaks elama sellise suurusega territooriumil, mis võimaldaks igale elanikule normaalse eluruumi. Selline linn loob proportsionaalselt oma töötava elaniku kohta rohkem lisaväärtust tänu tekkivatele sünergeetilistele protsessidele. Võib tuua näiteid väikestest jõukatest nafta- ja teemandilinnadest, kuid need on siiski erandid.

Järgmine hüppeline sünergeetiline efekt on võimalik saavutada miljonilinnas. Selleni ei küüni Tallinn ilmselt iialgi, kuid võib sama efekti saavutada koostöös Helsingig, kui mõlemad on ELi linnad. Seega on võrdväärne partnerlus Helsingiga meile väga oluline.

Täna elab rahvastikuregistri järgi Tallinna haldusterritooriumil 370 000 inimest. Tegelik number on ehk 410?420 000. Kriitilise massini peaks Tallinn nii elanike arvu kui ka territooriumi poolest jõudma ilma märkimisväärse välismaise immigratsioonita. Järelikult tuleks mõne naabervallaga panna leivad ühte kappi. Vaja on ühtset infrastruktuuri ühtsete avalike teenustega ja ühtset ettevõtluskeskkonda.

Tallinn on oma majandusstruktuurilt küllalt mitmekesine. Siin on esindatud mitmed tööstusharud, transport, rahandus, mitmekülgne teenindussektor. See on hea, sest me ei sõltu ühest või paarist majandusharust ja seda tabada võivatest konjunktuuriraskustest.

Meenutagem lugematuid Vene linnu, kus elanikele tööd andva ainsa ettevõtte kokkukukkumine tõi kaasa kataklüsmi. Samad jamad on olnud Soome ja Poola linnadel, mis sõltusid ainult laevaehitusest. Kui tahame oma praegust majanduslikku struktuuri ja sellega kaasnevat eelist säilitada, peab meil olema kriitiline hulk elanikke.

Lisaväärtuse ja sellega ka lõviosa riigi ja omavalitsuse tuludest tekitavad eelkõige suurfirmad oma tuhandete töötajatega, kelle inimväärse elu tagavad omakorda tuhanded väikeettevõtted. Nende osakaal maksutulus on väike, kuid nad annavad inimestele tööd ja loovad keskkonna, mis on eluks õhtumaa arusaamade kohaselt kvaliteetne.

Tallinna naabervallad võivad olla arvestatavad omavalitsused väikese ja keskmise ettevõtluse arendamisel, kuid suurettevõtetele ei ole kümne-paarikümne tuhande elanikuga, infrastruktuuri poolest naabritega sidumata omavalitsus lihtsalt arvestatav partner.

Täna on Tallinna naabervallad inimestele elukeskonnana linnast ees. See loob nende võimukandjatele illusiooni sellise olukorra igavesest jätkumisest. Aga soovitaksin neil jälgida, et Tallinn on loomas praegu endale uut finantsjuhtimise mudelit. See tagab linna avaliku sektori varade arvestuse ja nende varadega loodavate teenuste (toodete) arvestamise võimaluse. Uus mudel ja kaasaegne tehnoloogia võimaldavad meil täpselt kindlaks määrata, mis üks või teine asi maksab ja kes seda tarbib. Siis peavad aga ka naabervallad hakkama oma elanike poolt tarbitavate Tallinna teenuste eest maksma.

Näiteid. Kui Tallinn kapitaliseerib oma elanike maksudest kaks Tallinna suurhaiglat, ei pea ta kindlasti õiglaseks teenindada Harku ja Viimsi maksumaksjat, kes ei ole andnud sentigi Tallinna tervishoiule, samadel alustel tallinlastega. Tallinna koolides õpib hulk lapsi naabervaldadest. Aga koolimajad ehitab ja remondib Tallinn oma vahenditest ja seda arvet pole valdadele täna esitatud. Spordirajatisi, mida subsideeritakse linna eelarvest, kasutavad ka spordiklubid, kus treenivad Viimsi elanikud.

Kui Tallinna varadele ja teenustele tekib õige hind ja nende eest tuleb maksta vastavalt oma panusele nende loomisel, hakkavad vallaelanikud esitama oma juhtidele küsimusi, mida nood pole isegi oma halvimates unenägudes osanud ette näha. Seepärast peaks Viimsi elanikud valima vallavanema, kes on valmis tulevikku suunatud aruteludeks.