Kuidas vähendada registrikulusid firmadele

Aasta lõpuks peavad kõik aktsiaseltsid olema kantud elektroonsesse keskregistrisse. Nõue, mille sisuks on tegelikult aktsiate hoidmine sõltumatus, riigi poolt kontrollitavas, elektroonses registris tuleneb vajadusest vältida metsiku lääne (või ida) reeglite kehtimist ettevõtlusmaastikul.

Kui tüli järel on ühel äripartneril võimalus teisel nahk üle kõrvade tõmmata aktsiaraamatu nimelisest kaustikust lehte välja rebides, või kui aktsiaraamatut oma peas pidav juhataja mängib kokku kantpeadega firma vaenulikuks ülevõtmiseks, oleme Euroopa majandusruumist kaugel.

See, et kõrgema astme kohtusse jõuab aastas vaid paar taolist juhtumit, ei anna põhjust rahuloluks. Tõenäoliselt lahendatakse suur osa juhtumitest kohtusüsteemi väliselt või pigem lepitakse olukorraga. Kuidas aga lohutada ettevõtjat, kellele lihtsate vahenditega ?Tiesenhausenit tehti??

Äriühingu kandmist keskregistrisse võib vaadata kui kindlustuse ostmist, mille vajaduses enamik meist kahtleb seni, kuni maja ei põle. See on asja põhimõtteline külg. Praktikas pean tõdema, et ehkki registreerimist seadustades olid Riigikogu eesmärgid õilsad, ei ole põhjendamatu küsimus, kas ettevõtlusega seotud bürokraatia ja kulud võiksid olla madalamad.

Keskregistri pidajana peame oma missiooniks, et pakutav teenus oleks ettevõttele kvaliteetne ja optimaalse kuluga. Teeme koostööd justiitsministeeriumi ja kaubandus-tööstuskojaga, vähendamaks koormavaid kulusid ja bürokraatiat. Oleme ainus riikliku registri pidaja Eestis, mis tegutseb 100-liselt iseennast finantseerides, samal ajal kui teised registrid elavad pea täielikult riigidotatsiooni arvel.

Keskregistri seaduse autorite esialgne soov oli tegelikult korrastada ärimaastikku kahel viisil. Lisaks esmasele eesmärgile ? luua arenenud riigile kohane elektroonne keskregister ? eeldati, et selle tulemusena jäävad aktsiaseltsidena tegutsema peamiselt suuremad, laia omanikeringiga ettevõtted; samal ajal kui väiksemad seltsid kujundavad end ümber osaühinguteks. See eeldus ei ole tegelikkuses täitunud mitmel põhjusel.

Esiteks on aktsiaseltsi ümberkujundamine osaühinguks küllaltki kulukas ja aeganõudev. Teiseks on keskregistrisse kandmata osaühinguna tegutsemine mitmel põhjusel komplitseeritud. Muide, osaühingute arv, kes end vabatahtlikult väärtpaberite keskregistris registreerivad, kasvab pidevalt, kusjuures põhjusena tuuakse välja kulude optimeerimine. On teada, et registreerimisega kaasnevatest kuludest moodustavad tasud registripidajale vähemuse ? enamus läheb kontohaldurile ehk pangale. Pankade teenuste hindadele juhtisid ettevõtlusorganisatsioonid tähelepanu seaduse arutelude ajal, probleem pareeriti väitega, et asjad paneb paika konkurents. Täna teame, et see eeldus ei pea paika. Probleemide põhjus on selles, et pankade hinnapoliitika paneb tuhanded väikefirmad ühte patta suurte börsiettevõtetega. Väikesel seltsil pole vajadust teha aktsiatega sagedasi tehinguid ja keerukamaid protseduure. Üheks lahenduseks olekski soodsa baasteenuse väljatöötamine pankade poolt just sellele sihtgrupile, kes ei vaja nö ?pidevat vannitamist ja kammimist?.

Teine võimalus on, et väikefirmad saavad sellist baasteenust osta riiklikult kehtestatud hinnaga otse registripidajalt. Eesti Väärtpaberikeskus on valmis sellist teenust pakkuma kordades odavamalt, kui seadus seda võimaldaks. Tänases e-keskkonnas on lihtne pakkuda otsest odavat ligipääsu registrile ja mugavat võimalust ettevõttele saada vajalikud teenused kätte interneti teel. Loodan, et lähiajal kumbki neist võimalustest realiseerub.

Seni oleme rääkinud ainult meetmetest, mille abil saame vähendada ühe registriga seotud kulusid. Hoopis olulisem on kogu Eesti ettevõtlusega seotud registrimaastiku korrastamine. Riik kulutab ligi 10 eelarvest ca 200 erineva registri ülalpidamiseks.

Ka ettevõtteid otseselt puudutavaid registreid on liiga palju ja nendes hoitavad andmed suuresti dubleerivad teineteist. Näen siin suurt potentsiaali kulude kokkuhoiuks. Ettevõte peaks saama enamuse vajalikust bürokraatiast õiendatud internetis ja reaalajas, erinevate registrite ja notarite vahet jooksmata. Loodan, et e-riigi idee polnud vaid lühike reklaamitrikk ja visionäärid nii avalikus kui erasektoris uute ettevõtte- ja kodanikusõbralike lahendustega välja tulevad. Loodan, et riik võtab ette konkreetseid samme registritega seonduvate kulude ja bürokraatia vähendamiseks, vajadusel erasektori abi kaasates.

HEX Tallinna grupi moodustavad Tallinna Börs ja Eesti Väärtpaberikeskus