Maailma säästvat lahendust ei leitud

ÜRO kõigi aegade ühe suurima, 21 000 osavõtjaga konverentsi lõppdokument, kus sõnastatud eesmärgid taotlevad kogu maailma säästlikku arengut, jäi riikide eri huvide tõttu üsna üldsõnaliseks.

Tippkohtumisele hinnangu andnud ÜRO peasekretär Kofi Annan ütles kümnepäevase kohtumise lõpetuseks: ?Me peame olema nii idealistid kui ka praktikud. Niisuguselt konverentsilt ei maksa oodata imesid, tähtsam on see, mida me ette võtame antud lubaduste täitmiseks, et maailma säästev areng saaks teoks.?

Eesti sõnum Johannesburgi foorumile oli optimistlik. Konverentsil kõnelnud majandusminister Liina Tõnissoni ütles: ?Viimase kümne aasta jooksul on Eesti näidanud, et suudab muutuda paremaks. Meie edu aluseks on maailma liberaalsemaid majandusi, rahasüsteem, konservatiivne eelarvepoliitika ning loov ja paindlik rahvas.

Eesti loovus ja paindlikkus, traditsioonid ja jätkusuutlikkus on meie arengu kogemus, mida me oleme valmis maailmaga jagama. Kui positiivsed muutused saavad leida aset riigi tasandil, siis võivad need osutuda reaalseks ka globaalselt.?

Inimkonna tõsiseks probleemiks on kujunenud maa kliima soojenemine ja üha suurem ebastabiilsus, milles on süüdi intensiivne majandustegevus. Looduskatastroofide kasvu värskeimaks näiteks on tänavu suvel Kesk-Euroopat tabanud suured üleujutused. Kasvuhoonegaaside vähendamise algatus tehti juba kümme aastat tagasi Rio de Janeiros, viis aastat tagasi sündis Kyoto lepe, mis kohustab tööstusriike vähendama kasvuhoonegaaside hulka aastaks 2012 5,2 võrra. Ja kuigi selle leppe on ratifitseerinud juba 89 riiki, ei ole see ikka veel jõustunud, kuna eeldab allkirja 55 tööstusriikidelt, kelle arvele langeb enamik kasvuhoonegaasidest.

Oma jõukohase panuse sellesse on andnud ka Eesti. Liina Tõnisson võis Johannesburgis ette kanda, et Eesti on ratifitseerinud Kyoto protokolli ning vähendanud oma CO2 emissiooni kümne aastaga poole võrra. Seejuures on Eestile appi tulnud ajaloolises arengus toimunud järsk muutus.

Johannesburgi positiivseim sõnum tuli aga Venemaa peaministrilt Mihhail Kasjanovilt, kes lubas, et Venemaa parlament ratifitseerib lähiajal Kyoto leppe. Kaua USAga ühel seisukohal olnud Kanada lubas samuti esitada leppe parlamendile ratifitseerimiseks. Hiina teatas sellega lõpulejõudmisest eelmisel nädalal.

Suurim leppe vastane on endiselt USA, kes üksi annab ca 30 maailma kasvuhoonegaasidest. Midagi uut ei olnud öelda välisminister Colin Powellil, kelle kõnele Johannesburgis reageeriti vahelehüüete ja vilega. Ehkki ta andis üldsõnalise lubaduse, et USA jätkab võitlust maailma kliimamuudatuste vastu põhiliselt erakapitali toel, ei soostu USA jätkuvalt Kyoto lepet kinnitama.

Selle põhjuseks on väidetavalt president George W. Bushi ja vabariikliku partei liiga tihe seotus nafta- ja söetööstusfirmadega. Johannesburgi mitte ilmunud USA president on öelnud, et Kyoto leppes ettenähtud õhuheitmete piirangute kehtestamine tooks majandusele miljardeid dollareid kahju ning 5 miljoni töökoha kaotamise.

Euroopa Liit, mille kõik liikmesriigid on Kyoto leppega ühinenud, loodab nüüd pärast Venemaa sammu selle peatset jõustumist.

Kliimamuutuste ja kasvuhoonegaasidega on otseselt seotud energeetika. ELi sooviks oli seada kindlad eesmärgid ja tähtajad taastuvate energialiikide kasutamise laiendamisel. Põhiliselt USA ja naftariikide vastuseisu tõttu mingeid konkreetseid sihte selles vallas tegevusprogrammi ei võetud, vaid piirduti üldsõnalise määratlusega, et taastuvate energialiikide, nagu päikese- ja tuuleenergia, kasutamist tuleb oluliselt suurendada. Keskkonnaorganisatsioonid olid selle peale väga pettunud.

?Oleme uhked, et oleme ameeriklased, kuid USA keskkonnale kasumit eelistav poliitika ajab meid masendusse,? ütles keskkonnaorganisatsiooni Rainforest Action Network liige Michael Brune kommentaariks USA hoiakule.

Globaalmajanduse ja -kaubanduse peatükis soovisid arengumaad, et rikkad riigid võtaksid endale tähtajalise kohustuse järsult vähendada põllumajandustoetusi, kuid USA ja ELi vastuseisu tõttu jäi lõppsõnastusse mittemidagiütlev sõnastus ?jätkata tööd põllumajandustoetuste vähendamiseks?.