PM: Tarmo Mänd andis riigi vara tasuta tulusa eraäri ajamiseks

Kahe talvise püha, jõulude ja uue aasta vahele jääval vaiksel perioodil panid 1995. aasta 29. detsembril toonane riigikantselei direktor Tarmo Mänd ja AS Saare Hotelli juhatuse esimees Aarne Vainokivi käed alla lepingule, millega Kuressaares aadressil Ravila 2a asuv riigikantselei puhkemaja läks viieks aastaks Saare Hotelli kätte rendile, kirjutab Postimees.

Juba nõukogude ajal Saaremaal ettevõtliku inimesena tuntud ning hiljem laiahaardeliseks ärimeheks saanud Vainokivi firma lepingu kohaselt renti maksma ei pidanud, küll aga lasus Saare Hotellil kohustus teha hoonesse järgmise aasta jooksul 700 000 krooni ulatuses investeeringuid.

Kuid igal oma seitsmel leheküljel Männi hoogsat allkirja kandva lepingu kohaselt ei pidanud Saare Hotelli omanikud sellest rahast sugugi mitte igaveseks ilma jääma - lepingu lõppedes maksab riigikantselei või tema õigusjärglane selle raha rentnikule tagasi, kõlas direktor Männi lubadus.

2001. aastal müüs riigikantselei oma Ravila tn 2a asuva puhkemaja avalikul enampakkumisel miljoni krooni eest AS Kuressaare Sanatooriumile, Saare Hotelliga lõpetati rendileping ning maksti viis aastat riigi majas turistide majutamise pealt raha teeninud firmale tagasi nende investeeritud 700 000 krooni.

Raha tagasimaksmise aluseks oli akt, millega riik oli aktsepteerinud Saare Hotelli poolt puhkemajja tehtud investeeringuid: üle 668 000 krooni eest ümberehitustöid, 90 500-kroonine mööbliost ning telerite ostuks kulutatud 28 000 krooni. 10. jaanuaril 1997. aastal koostatud aktile on alla kirjutanud riigikantselei peadirektor Tarmo Mänd.

Sellel nädalal riigikantselei raamatupidamise auditeerimise lõpetanud riigikontrolli hinnangust sellele 1997. aasta rahaliigutamisele kumab läbi umbusk: ?Nimetatud investeeringu puhul 668 836 krooni osas ei esitatud meile investeeringu aluseks olevaid kuludokumente, mis näitaks rentnikupoolse kohustuse täielikku täitmist. Vastavat kuludokumentatsiooni ei esitatud ka rahandusministeeriumile.?

Riigikantselei raamatupidamise auditi järgmises lõigus nendivad riigikontrolli ametnikud: ?Oleme seisukohal, et /?/ tehtud investeeringute (700 000 kroonist 668 836 krooni ulatuses) müügihinnast mahaarvamine ei ole põhjendatud. /?/ rendilepingu sõlmimisel oli sisuliselt tegemist riigivara tasuta kasutusse andmisega /?/.?