Telleri näpukas viis musta nimekirja

Teenindamisest keeldumise põhjus on väikese ehitusfirma OÜ Hertmik juhile Allan Tiitsmannile siiamaani selgusetu, sest pank keeldus selgitusi andmast, viidates seadustele, mis seda tegema ei kohusta. Ainuke võimalus põhjusi teada saada oleks nõuda need välja kohtu kaudu, sest kohtule on pank kohustatud oma otsuseid põhjendama.

Pangapoolne usaldamatus sai tõenäoliselt alguse sellest, kui Tiitsmann kandis sularahas eelmisel kevadel ettevõtte kontole raha ja Hansapanga telleri näpuvea tulemusel lisandus summale 10 000 krooni. Tiitsmann ütles, et ei pannud seda samuti alguses tähele, hiljem küll kahtlus tekkis, aga kuna pank võimalikust eksitusest teada ei andnud, kulutas Tiitsmann raha ära.

Umbes nädal hiljem helistas Hansapanga turvaülem, hakates uurima, kas ettevõtja pole midagi kahtlast märganud ja nõudis raha tagasimaksmist. ?Vabandamisest ei saa rääkida,? lausus Tiitsmann, iseloomustades turvaülema pöördumist. Ettevõtja palus pangal teha dokumendi, mille alusel ta raha tagasi maksab, kuna raamatupidamises ei saa asja ees, teist taga kellelegi 10 000kroonist ülekannet teha. Oma kirjas pangale palus mees, et eksinud tellerit ei karistataks, samuti mainis, et ei soostu raha kasutamise eest intressi maksma. Pangalt Tiitsmann küsitud paberi ka sai ja ning maksis raha tagasi.

?Pangal on õigus keelduda lepingu sõlmimisest isikuga, kes ei vasta seadusega ja panga tüüptingimustega sätestatud nõuetele,? ütles Hansapank Eesti suhtekorraldusjuht Ando Noormets. Pankade tüüptingimused on tema sõnul omavahel sarnased ja saanud suve hakul ka tarbijakaitse õnnistuse.

Pangad säilitavad kliendiga peetud kirjavahetust viis ja lepinguid puudutavaid materjale kümme aastat. Noormetsa sõnul ei reguleeri seadus kaebuste ja vahejuhtumeid puudutava info säilitamise tähtaega.

Ühispanga PR- ja marketingidivisjoni direktor Kersti Tumm mainis, et Ühispank kasutab oma töös kättesaadavat infot klientide pangakäitumise ja senise koostöö kohta, sealhulgas Krediidiinfo maksehäireregistrit. ?Me analüüsime ja arvestame seda tootelepingute sõlmimisel, eelkõige laenude väljastamisel. Otsus langetatakse iga kliendi puhul eraldi,? rääkis Tumm, jättes vastamata musta nimekirja kandmise põhjusi ja nimekirja pikkust puudutavatele küsimustele.

Sampo vastus panga musta nimekirja suhtes oli samuti lühike ega andnud infot nimekirja olemasolu ja pikkuse kohta. Kommunikatsioonijuht Anneli Rõuk teatas, et pank teeb klientide tausta uurimisel koostööd Krediidiinfo ja Tasujaga, samuti jälgib pidevalt ajakirjanduses ilmuvat ametlike allikate infot.

?Kui pangal on põhjust kahelda kliendi usaldusväärsuses, tuginedes konkreetsetele faktidele, siis on õigus keelduda kliendi teenindamisest,? selgitas Rõuk. ?Pank ei saa võtta riski, mille tõttu võiksid olla kahjustatud teiste klientide huvid.?

Nordea Panga avalike suhete juht Signe Anton vahendas, et Nordeal musta nimekirja ei ole, kuid kinnitas, et igal kliendil on nii pangas kui ka kogu Nordea kontsernis oma ajalugu. ?Kui klient või ka tema emaettevõte on kas meie, meie tütarfirma või emafirma vastu patustanud, siis ei ole tal edaspidi enam lootust meie juures krediiditoodete kasutajaks saada,? ütles Anton. ?Võib ka lausa juhtuda, et keeldutakse kontot avamast või teda teenindamast.? Keeldumise põhjusena tõi Anton tahtliku valeandmete esitamise või võetud kohustuste täitmise eest kõrvalehoidmise.

Anton ja avaldas arvamust, et ettevõtete ja inimeste finantskäitumise üle peab tekkima korralik kontroll. ?Praegu arvavad veel mõned, et nad on karistamatud ja küll mujal ikka saab, kui ühes kohas suhted sassi lähevad.?