Ehitusmaterjalil kuldaeg

Valamisjärgselt vormides täismõõtu kerkiv poorbetoonsegu Aeroci tehases Kunda lähedal on kui Eesti ehitusmaterjalidetööstuse praeguse seisu sümbol, kus esimese poolaasta käibenumbrid on mullusega võrreldes kerkinud keskmiselt kolmandiku võrra. Tõusuteel ollakse peaaegu kõikide Eestis toodetavate materjalide alal, suurim ? peaaegu 60protsendiline edasiminek mahus ? on aga just seinamaterjalide osas, kuhu kuulub ka Aerocis toodetav poorbetoon.

Aprillis tootmist alustanud ja kuust kuusse müüginumbreid kasvatanud Aeroci juhi Ivar Paplavskise eesmärgiks on juba paari aasta pärast toota kuni 120 000 kuupmeetrit poorbetooni aastas. See on võrreldav poolega Eestis müüdavate müüritisematerjalide kogumahust, samas kavatsetakse suur osa toodangust eksportida. Valdavalt kohalikust toorainest valmistatud kergete, kuid tugevate AEROCi seinaplokkide ja vaheseinaplaatide valmistamine Eestis on pöördelise tähtsusega selleski mõttes, et sarnast toodet toodi varem Soomest ja Venemaalt, nüüd aga veetakse välja. Teiste hulgas tegeleb ekspordiga Aeroci Peterburi tütarettevõte, mis varem poorbetoonplokke Eestisse importis.

Aeroc tõuseb oma toodanguga konkurendiks seni nii Eesti kui Läti turgu Fibo plokkidega valitsenud ASile Optiroc. ?Samas, kui plokiturg kasvab edaspidigi 30 ringis nagu viimastel aastatel, mahub meie toodang turule ka teisi välja surumata,? sõnas Paplavskis.

Käibenumbrid kasvasid ka kolmandas suures tootegrupis ehk katusematerjalide osas. Näiteks keraamilisi katusekive tootva ASi Wiekor käive kasvas selle aasta kaheksa kuuga mullusega võrreldes 15, müük Eesti turul suurenes aga 50. ?Mullusega võrreldes läheb meil paremini,? sõnas ettevõtte tegevdirektor Ain Kerem. ?Kasvatasime müüki nii Eestis kui ka Leedus ja Soomes.?

Põhjusena, miks keraamiliste katusekivide müük hästi läheb, nimetas Kerem ehituse tellija mõtlemist püsiväärtuste peale. ?Väärtushinnangud eramuehituses on muutumas,? ütles ta. ?Keraamiline kivi tuleb esialgu küll kallim, kuid kestab kauem.?

Uueks trendiks on kujunemas pinnakattega katusekivid, mis on küll paarkümmend protsenti tavalistest kallimad, kus on aga suur värvivalik. ?Euroopas on selliste kivide osakaal 40, ka meil on see jõudmas veerandini,? ütles Kerem.

Peale Aseris toodetava keraamilise katusekivi valmistab Lafarge-Tekkin OÜ tehas Kiius betoonist kivi, mille osakaal katusekivide turul on ca kaks kolmandikku. Suurim osa katusematerjalide käibest Eestis tuleb aga plekk-katuste firmadelt eesotsas nende lipulaeva, ASiga Rannila Profiil.