Digitaalallkirja saab varsti kasutada

?Teeme digitaalallkirja kõigile kättesaadavaks,? ütles ASi Sertifitseerimiskeskus teenuste arendusjuht, Eesti üks paremaid infoturbe spetsialiste Tarvi Martens, kes tuli Sertifitseerimiskeskusesse ASist Privador. Teenuste pakkumise alustamise täpset kuupäeva Sertifitseerimiskeskus veel ei avalda.

Martensi sõnul läheb nüüd digitaalallkirja kasutamiseks vaja vaid arvutit, internetiühendust, ID-kaarti ja ID-kaardilugejat, nende abil saavad kõik soovijad kasutada varsti tööle hakkavat portaali DigiDoc või tasuta sellest portaalist allalaaditavat programmi.

?ID-kaartide levik ja selle rakenduste hulk on üksteisega tihedalt seotud ? mida rohkem on kaarte, seda rohkem tehakse rakendusi, kasutusvõimalusi, seda rohkem hakkavad inimesed mõistma, milleks ID-kaardist tegelikult kasu võib olla. Täna on kaardi potentsiaal paljus veel avanemata,? ütles Martens.

Kodakondsus- ja migratsiooniametist saab ID-kaardi, sellel on juba olemas digitaalallkirja andmiseks vajalik sertifikaat. ?ID-kaart kehtib 10 aastat, sertifikaat 3 aastat, hiljem tuleb osta uus sertifikaat Sertifitseerimiskeskusest,? rääkis Martens. ?Digitaalallkiri kehtib igavesti. Kui keegi peaks vaidlustama viis aastat vana digiallkirja, siis me oleme võimelised tõestama, kas allkiri oli antud või mitte.?

?Kui Sertifitseerimiskeskusega midagi juhtub, ei lähe midagi kaotsi, sest andmed deponeeritakse sideametis asuvasse sertifitseerimise riiklikku registrisse,? märkis Martens.

DigiDoc on veebipõhine süsteem, mille kaudu saab ID-kaardi ja sertifikaadi omanikule saata juba allkirjastatud dokumendi või võib saada dokumendi allkirjastamiseks, näiteks garantiikirja, et ettevõte kohustub hotellile tasuma oma töötaja öömaja eest.

Praegu on välja antud 50 000 ID-kaarti, kaardilugejaid oli Martensi sõnul kasutusel kevadel vaid 900, millele lisanduvad ka pangakontorites ja Vaata Maailma avalikes internetipunktides olevad kaardilugejad.

Internetiguru Linnar Viigi hinnangul aitaks DigiDoci kasutamine riigiasutustes säästa miljoneid kroone, kui paberkujul ja ümbrikus dokumendi asemele saadetaks kodanikele dokumente digitaalselt. ?Tavalise postiga dokumendi saatmine ei ole sugugi turvalisem, ümbriku katkitegemine ja postkasti lahti muukimine on üsna lihtne,? sõnas Viik.

Näiteks on kogu justiitsministeeriumi haldusala postikulud kokku olid üle 5 miljoni krooni, millest ca 90% moodustas kohtute postikulu, kuna kohtute struktuuri kuuluvad kinnistusametid ja registriosakonnad, mis on kõige tihedamas kirjavahetuses kodanikega.

Justiitsministeeriumi kantselei juhataja Liis Laaneloog ütles, et digitaalallkirja ei saa kasutusele võtta, kuna süsteem ametlikult veel ei toimi ja on lõpuni välja arendamata. ?Ministeerium ei saa omalt poolt kulude kokkuhoidmise huvides kodanikele peale sundida posti digitaalset edastusviisi, kui kodanikul ei ole võimalust sellekujuliseks edastamiseks või vastuvõtuks,? sõnas ta.

Eesti Telefoni infosüsteemide arendus- ja haldusteenistuse juhataja Ants Koel ütles, et ET kavatseb hakata digitaalallkirja kasutama eelkõige e-teeninduse büroo kaudu klienditeeninduse korraldamisel. ?Tulevikus saab kõik asjaajamised ET-ga ilma müügiesindusse tulemata korda,? märkis Koel.

Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktor Jaan Tamm ütles samuti, et veel selle aasta jooksul peaks välja tulema ka digitaalallkirja andmist võimaldavad rakendused. Eesti Ühispank on paigaldanud ID-kaardi lugejad oma 64 kontoris olevatele U-Neti arvutitele.

Teede-, side- ja majandusministeeriumi asekantsler Mait Heidelberg ütles, et riigi ja kodaniku vaheliseks suhtlemiseks loodava portaali e-kodanik kaudu saab lähitulevikus esitada digiallkirjastatud avaldusi ja taotlusi ametkondadele. ?Millised menetlusteenused käivituvad kõigepealt, sõltub ametkondadest, sest valmisolek on erinev,? ütles ta.