ESEA tegevdirektor Jaak Saarniit ütles, et juhatus peab Eesti Panga signaali õigeks, kuid ei toeta majandusest lauskülmutamisega raha väljaviimist. ?Ei tohi sattuda paanikasse,? lausus Saarniit. ?Loodame, et Eesti Panga eilne otsus jääb signaaliks ja olulisi külmutamisi ning intresside tõusu ei tule.?
Samas mainis Saarniit, et riik tundub avaliku sektori kulutuste kasvu tõttu hädas olevat. Seda näitavad juba paar aastat kestnud hiiliv maksukoormuse tõus, bürokraatia suurenemine ja käima läinud valimiskampaania.
?Selle asemel et jahutada, tuleks otsida teid, kuidas majanduskasvu suurendada,? rääkis Saarniit ja väljendas muret, et riigil hakkab suuremate eesmärkide püstitamise julgus ära kaduma.
Pakterminali omaniku Aadu Luukase hinnangul tuleks kommertspankade laenuandmise asemel piirata avaliku sektori kulutuste kasvu.
Luukas ütles, et tema reaktsioon Eesti Panga otsusele hakata laenamist piirama on negatiivne. Luukase väitel puudub Eesti majanduse täielik analüüs, mis kinnitaks majanduse ülekuumenemist. ?Eesti Panga rahmeldamine on igati kahetsusväärne.?
SRV juhatuse esimees Alvar Ild ütles, et ei usu Eesti Panga otsuse mõjusse, mille alusel keskpanka deponeeritakse 1?1,5 miljardit kommertspankades asuvat valitsuse raha. ?Eesti Panga otsus oli ootuspärane,? kommenteeris Ild keskpanga soovi tarbimist ohjeldada. Ta lisas, et ilmselt ei saa suurem osa eluasemelaenude võtjaid aru, et intress ja vara väärtus, millesse nad raha paigutavad, ei ole püsivad.
Falck Balticsi juhatuse esimees Urmas Sõõrumaa ütles, et ei pea Eesti Panga otsust hakata laenuandmist karmistama õigustatuks, kuna pangad pole ka varem niisama laenu andnud. ?Minu meelest pankadest niisama lihtsalt laenu ei saa. Vähemalt minul puudub see kogemus,? rääkis Sõõrumaa. ?Peab olema väga hea äriprojekt.?