Mereveo hind sõltub veoliigist

Liinilaevadel on kindel graafik, mille järgi toimub liiklus kahe või mitme sadama vahel, olenemata laeva täituvusest. Trampvedudel ehk juhuvedudel teostatakse iga reis eraldi, kogu reis oleneb sobiva kauba olemasolust ning sõltub teatud kaupade liikumisest ja tehingutest. Liinil seilavad laevad on konventsionaalse kauba vedajad ning lastiks võib olla sadade erinevate kaubasaatjate kaup, iga kauba kohta on väljastatud eraldi lastikiri.

Prahilaevad on välja prahitud enamasti ühe kaubaomaniku poolt ja prahileping sõlmitakse laevaomaniku ja prahtija vahel eraldi igaks reisiks läbirääkimiste käigus. Liini käimapanemiseks ja käigushoidmiseks on vaja agentide võrku ja esindajaid igasse sadamasse, samuti personali, kes tegeleb laevaomaniku esindamisega selles sadamas/riigis, turundust, dokumentatsiooni, lisaks loomulikult laeva enda teenindamist. Liiniagentidega on sõlmitud pikaajalised lepingud.

Trampvedude turul kasutatakse enamasti kaupade ja laevade kokkuviimiseks laevamaaklerite vahendust, kellel on õigus pärast veolepingu sõlmimist vahendustasule, mis arvutatakse maha prahirahast. Agendid nimetatakse laeva esindamiseks selles sadamas ühekordsete agendilepingute alusel. Liinilaevadel kehtivad kindlad tariifid. Trampvedudel nimetatakse saadavat tasu prahirahaks. Selle arvestamine toimub läbirääkimiste käigus ja see võib kõikuda aastaaja või turusituatsiooni tõttu.

Seoses nimetatud erinevustega on ka logistilise ahela koostamine hoopis teistsugune, seda siis ladustamistingimuste, eelveo ja mereveo poolest. Näitkeks konteinerkauba transportimiseks võib kasutada mitut vedajat, aga ka tellida logistilisi lahendusi juba laevaomaniku käest, kes suudab sellist teenust pakkuda oma agentide võrgu kaudu ? eelvedu sadamasse, merevedu, järelevedu kaubasaaja nimetatud kohta. Olenemata sellest, kas kasutatakse üht või mitut vedajat, on võimalik saada kiireid vastuseid hinnapäringutele, sest mereveole on liinilaevadel kehtestatud kindlad tariifid, mida kohe vaadata saab. Vastavalt päringule saab koostada hinnapakkumise, mis võib juba hõlmata transpordi kulusid uksest ukseni.

Puistkaupade transpordi puhul on just kaubaomanikule/kaubasaatjale tähtis eelkõige vastava infrastruktuuri olemasolu selles sadamas, et toimuks kiire laeva laadimine/lossimine, ning ladustamistingimused. Seega ei ole kõik sadamad võimelised vastu võtma ka kõiki kaupu, kuna puudub vastav infrastruktuur teatud liiki kaupade jaoks. Puistkaupade veol ei ole laevaomanik võimeline pakkuma täisteenust, sest põhitegevuseks on siiski merevedu sadamast sadamasse. Loomulikult tuleb ette ka juhuseid, kus veolepingu tingimuste kohaselt maksab laevaomanik kauba laadimise ja lossimise eest. Seda ei saa siiski pidada logistiliseks lahenduseks, sest laevaomaniku kohustuseks on lihtsalt maksta kasutatud teenuse eest, samas küsides ka kõrgemat prahiraha. Sellist lahendust kasutavad päris tihti näiteks puidueksportijad Soomest ja Rootsist.

Kui konteineri puhul võib veel vaadelda iga teenust eraldi, siis suhtumine ?paku hinda? ei ole puistkaupade puhul, ehk kui ei kasutata mereveoks liinilaevu, päris võimalik. Loomulikult võib laevamaakler anda ligikaudse hinna punktist A punkti B, seda ainult mereveoks, ja see on lihtsalt tema subjektiivne arvamus.

Samas on ka mõistliku ajaga võimalik panna kokku logistilise ahela maksumus, sest enamik teenustest osutatakse ise või tellitakse omakorda oma partneritelt.

Paraku võib päris tihti juhtuda nii, et õnnelik kaubaomanik, kes on just oma kauba maha müünud, võib alles pärast seda hakata mõtlema tehingu logistilisele poolele. Üldiselt lapatakse siis telefoniraamatut ja saadetakse hinnapäring kõikidele transpordiga tegelevatele ettevõtetele, et ?paku hinda?. Kui arvestada kõike eeltoodut, siis on sellise suhtumisega väga raske jõuda soovitud tulemuseni. Sellega rikutakse ainult turgu ja enda mainet.

Laevade prahtimist saab vaadelda kui laeva otsimist ning veolepingu sõlmimist, mida ka tehakse, kui kaup on juba sadamas ja see on vaja teatud aja jooksul sealt ära viia, või vähemalt on teada, millisteks kuupäevadeks peab laev kohal olema. Kuid samas on võimalik vaadelda kogu logistilist ahelat kui üht tervikut ning seda omakorda ostu- ja müügitehingu osana. Tehingu juures saab määravaks selle väärtus ja kasutatav tarneklausel, millest sõltub müüdava kauba hind.

Autor: Tanel Härma