Tootmiskulud tõusevad

Euroopa Liiduga (EL) ühinemisel peab Eesti muutma oma tollitariifid kolmandate riikide suhtes võrdseks EL omadega. Samuti tuleb rakendada kõiki ELi poolt kasutatavaid kaubanduspoliitilisi vahendeid (kvoodid, standardid jms).

ELi ühtne tollimäärade süsteem (CCT ? Common Customs Tariff) näeb metallitoodetele, masinatele ja seadmetele ette 2300 eri tariifi. Kuna ELi ühtse tollimäärade süsteemi puhul avaldub nn kaskaadiefekt (lõpptoodangule on kehtestatud kõrgemad tollimaksud kui toorainetele ja pooltoodetele), pole ELi tollitariif kolmandate riikide terastoodetele küll kuigi kõrge (keskmiselt vaid 4). Kuid tuleb arvestada, et selles valdkonnas rakendatakse kvoote. SRÜ riikidele lubatud kvoot moodustab vaid 0,5 ELi terasetoodangust.

Pärast ühinemist ELiga saab Eesti importida metalle SRÜ riikidest vaid ELi poolt määratud kvootide alusel. Eestil pole reaalne saada rahuldavat impordikvooti raua- ja terasetoodete impordiks SRÜ riikidest. Paratamatult peab toimuma terase impordi ümbersuunamine SRÜ riikidest ELi. Import SRÜ riikidest väheneb musta stsenaariumi korral kuni 100 korda ja tekkiv defitsiit tuleb katta põhiliselt EList tuleva impordi kasvu arvel. Mitmed Eestis ja mujal tehtud uuringud on aga näidanud, et terase hind ELis on SRÜ omast 2,5?5,2 korda kõrgem. Näiteks suurimas imporditavas kaubagrupis (rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted) oli imporditava metalli keskmine tonnihind 2001. a 7354 krooni. Kuid riikide lõikes oli tonnihind erinev - Ukraina 3965, Venemaa 5287, Kasahstan 5705, Taani 8262, Rootsi 9808, Soome 11 048, Saksamaa 12 995. Kuigi nimetatud hinda mõjutab oluliselt impordi konkreetne nomenklatuur (struktuur), peaks see siiski andma võrdlemisi hea ülevaate hinnatasemetest ? ja nende erinevustest ? praegustes importriikides.

Konstateerime vaid, et kõige odavama ELi liikmesriigi (Taani) vastav toodang (8262 krooni tonn) maksis 2001. aastal 1,45 korda enam kõige kallima SRÜ riigi (Kasahstan) toodangust (5705 krooni tonn). Venemaa (kust tuli 2001. aastal 38,3 impordist rahalises väljenduses) tonnihind oli 71,9 kaubagrupi keskmisest hinnatasemest. Ukraina tonnihind oli isegi 53,9 kaubagrupi keskmisest hinnatasemest.

Impordi ümbersuunamisest tulenev kahjulik mõju praegu SRÜ riikidest imporditavat terast kasutavates ettevõtetes on väljaspool kahtlust. Eesti metallitööstuses on materjalide, ostutoodete ja ostupooltoodete ? milledest suure osa moodustab metall ? osakaal tootmiskuludes olnud viimastel aastatel 55 ringis, masinatööstuses 45 ringis. Lisaks nendele on metallid olulisel kohal ka mitme teise tootmisvaldkonna tootmissisendites. Seega tähendab üleminek odavalt SRÜ metallilt oluliselt kallimale Euroopa Liidu metallile tootmiskulude märgatavat kasvu ja sellest tulenevat konkurentsivõime alanemist. Põhimõtteliselt samad probleemid ähvardavad ka mõningaid teisi SRÜ riikidest imporditavaid tooraineid kasutavaid tööstusharusid.

Selliste arengute ärahoidmine pole meie võimuses ja seetõttu tuleb sellega leppida. Aga me saame nendeks muutusteks valmistuda. Eesti ettevõtted saavad ja peavad muutusi toorme impordisuundades ning hinnas oma äriplaanides varakult arvestama, struktuurimuutusi planeerima, uut efektiivset toodangut juurutama jms. Et ei juhtuks jälle nii nagu näiteks tax free kadumise päevakorrale tuleku ja mitmete teiste ?ootamatute? sündmuste puhul. Autor ei taha järjekordselt näha teleekraanil mõnda oma ettevõtte äriplaani koostamisel valedest eeldustest lähtunud ettevõtjat või tegevjuhti, kes solvunult kaamerasse vaatab ja riigilt oma rumaluse kompenseerimiseks abi nõuab.