• OMX Baltic1,09%306,49
  • OMX Riga0,01%868,31
  • OMX Tallinn1,18%2 031,97
  • OMX Vilnius0,48%1 211,23
  • S&P 5000,41%5 916,93
  • DOW 300,65%42 322,75
  • Nasdaq −0,18%19 112,32
  • FTSE 1000,6%8 685,38
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,43
  • OMX Baltic1,09%306,49
  • OMX Riga0,01%868,31
  • OMX Tallinn1,18%2 031,97
  • OMX Vilnius0,48%1 211,23
  • S&P 5000,41%5 916,93
  • DOW 300,65%42 322,75
  • Nasdaq −0,18%19 112,32
  • FTSE 1000,6%8 685,38
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,43
  • 18.09.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valimisaasta kasvatab ettevõtja maksukoormust

Rahandusministeerium näeb nii tänavu kui ka tuleval aastal ettevõtluse maksukoormuse tõusu.
?Viimastel päevadel oleme me näinud, kuidas valitsus on asunud jõuliselt otsima kuludele katet. Näiteks autode erisoodustusmaksu tõstmine,? ütles Suprema analüütik Veikko Maripuu.
Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt kasvab järgmisel aastal ettevõtjate maksukoormus 13 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, ehk selle aastaga võrreldes on kasv umbes 0,2 protsendipunkti võrra. Ettevõtja maksukoormuse arvestamisel on arvesse võetud ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse tööandja osa.
Päev enne eelarve kinnitamist valitsuskoalitsioonis teatas rahandusministeerium riigieelarvesse 130 miljoni krooni leidmisest ametiauto kasutamise erisoodustuse määra tõstmisega 2000 kroonile.
2003. aasta riigieelarve on Eestis esmakordselt defitsiidiga, mis on 384 miljonit krooni. Valitsus on olnud põhimõttelisel seisukohal, et seoses pensionireformiga võib riigieelarve minna mingis perioodis defitsiiti. 384 miljonit krooni on mõeldud riigipoolseks osaks pensionireformi teises sambas.
Veikko Maripuu juhtis aga tähelepanu, et veel augustis koostatud 2002. aasta majanduse ülevaates arvas valitsus, et eelarvega defitsiiti ei minda, sest kogumispensioniga liitujaid on olnud oodatust vähem.
?Muidugi oleks meeldinud, kui defitsiiti poleks,? ütles peaminister Siim Kallas. ?Kuid eelarve arutelu lõppfaasis on iga miljon oluline.?
Analüütikute hinnangul on valitsus eelarvearvutusi tehes valinud võimalikest kõige optimistlikuma majanduse kasvu nägemuse. Samas pole arvestanud, et tänavune majanduskasv on tuginenud tarbimisele ja kasvu pole toetanud arengud välismaal.
?Täna on pilt tuleva aasta arengust endiselt segane nii Eesti väliskaubandust kui muu maailma näitajaid jälgides,? ütles Ühispanga analüütik Sven Kunsing.
Maripuu hinnangul peaks valitsus olukorras, kus väliskaubanduse tasakaal on paigast ära, käituma tasakaalustajana, kuid on vastupidiselt importi toitnud. ?Isiklikult tundub mulle avaliku sektori käitumine vastutustundetu,? väitis Maripuu.
Rahandusministeerium näeb majanduse nominaalkasvuna tuleval aastal 9,8 protsenti. Riigieelarve maht kasvab valitsuses heakskiidu saanud projekti järgi vähem, ligi 7 protsenti. Rahandusministeeriumi hinnangul kujuneb selle aasta riigieelarve mahuks 36,3 miljardit krooni ja tuleva aasta riigi eelarve on üle 38,7 miljardi krooni.
Peaminister Siim Kallas peab ettevõtjate pahameeletormi põhjustanud ametiautode erisoodustusmäära tõstmist mõistlikuks.
Kuidas suhtute erisoodustusmäära suurendamisse?
Olen seda meelt, et ametiauto kui soodustus on üks tähtis asi, mida kõik väga oluliseks peavad. Riigi seisukohalt ei pea ma aga mõistlikuks, et me seda soodustust kuidagipidi veelgi soodustaksime. Et see on maksustatud, olen ma alati pidanud mõistlikuks.
Kas enne tekkis vajadus leida eelarvesse 130 miljonit või mõte suurendada erisoodustusmäära?
Enne tekkis vajadus leida lisatulusid, see on päris kindel.
Miks just 2000 krooni on see piir?
Mina pole selle kalkulatsiooni juures olnud, olin tõstmise poolt, aga numbrite asjus pole osalenud.
Kui kiiresti erisoodustusmäära suurendamine otsustati?
Nagu te isegi teate, teeb selle otsuse rahandusminister, andes välja oma käskkirja. Samal ajal ei saa öelda, et me seda asja poleks eelnevalt arutanud, et ma sellest ei teaks. Kevadest saadik on sellest juttu olnud. Sellest, et seda piiri tõsta võiks, on juttu olnud mingil moel koalitsioonis, mingil moel ka valitsuses seoses eelarvega. Nüüd siis toimis rahandusminister niiviisi, et see asi leidis aset.
Ütlesin ka rahandusministrile, et jah, selles mõttes oleks pidanud läbi rääkima ettevõtlusorganisatsioonidega, kellega oleme alati niisuguseid asju läbi rääkinud. Seda ei tehtud.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele