Uuring kardetud ostuhullust ei tähelda

?Tarbijauuringud ei kinnita paljukardetud tarbimise liiga kiiret kasvu Eestis,? ütles ASi Emor projektijuht Kaidi Kandla. ?Ehkki tarbijate kulutused ületavad alates 2000. aastast nende sissetulekuid, vähenes see vahe viimasel poolaastal. Sissetulekud kasvasid taas tarbimisest kiiremini ? 10protsendise sissetulekute kasvu juures kasvas tarbimine 7 protsendi võrra,? lisas ta.

Tänavu esimesel poolaastal olid uuringu kohaselt sissetulekud inimese kohta 2575 krooni kuus ning tarbimine 2762 krooni kuus inimese kohta. Mullu kulutas keskmine Eesti elanik Kandla sõnul 31 000 krooni aastas. Soomes on vastav näitaja üle kümne korra suurem.

?Samuti näitasid tarbimise kasvutempod mõningast stabiliseerumist,? lausus Kandla. ?Järelmaksu, laenu- ja liisingukohustusi omab täna 28 protsenti Eesti peredest ning pooltel juhtudel jäävad perede kohustused alla 1000 krooni kuus,? selgitas ta.

Emori uuringust ilmneb, et ostujõu järgi kolmeks jagatavatest elanikkonna gruppidest langesid mullu nn A-kihi tehtavad kulutused. A-kihiks nimetatakse kõrgema ostujõuga tarbijakihti, kes saab ise planeerida üle 60 protsendi tehtavatest kulutustest. Eesti tingimustes kuulub sinna kihti natuke alla 100 000 pere.

Teiseks äärmuseks on C-kiht, kellel jääb toidu, eluaseme, transpordi ja muude hädavajalike teenuste ees makstes vaba raha alles alla kolmandiku sissetulekutest. Vahepealse B-kihi moodustab põhiline osa rahvastikust.

Emori leibkondade pere-eelarve ja kulutuste uuringus B-monitor osaleb aastas 1000 perekonda.

Eesti tarbijaturg ulatus tänavu esimesel poolaastal hinnanguliselt 23,7 miljardi kroonini, mis on seitse protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga.

ASi Emor projektijuhi Kaidi Kandla prognoosi kohaselt ületab tarbijaturu maht tänavu 50 miljardi krooni piiri. Sesoonsust tingivad teise poolaastasse langevad puhkusetasude ning aastapreemiate laekumised, mis teisalt võimaldavad teha suuremaid kulutusi nii lapsi kooli saates, puhates kui ka jõuluajal.

Eesti perede kogukulutustest moodustavad kõige suurema osa kulutused tööstuskaupadele ja teenustele (42) ning toidule (25). Samas on toidule tehtavate kulutuste osakaal viimasel kümnendil pidevalt langenud ? umbes üks-kaks protsenti aastas-, mis Kandla sõnul ei tähenda, et inimesed vähem või halvemini sööksid, vaid vastupidi ? toidukulude kui hädavajaliku kõrvalt jääb üha rohkem raha ka muudeks kuludeks.

Toidugruppide lõikes on viimase aastaga kõige suurem kasv olnud puu- ja aedviljadele, mahladele, veele ning karastusjookidele tehtavate kulutuste osas. Peale selle on Kandla sõnul tööstuskaupadest võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõige enam kulutatud lastekaupadele ning valmisriietele.

Emori uuringu andmeil suurenes esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kululiikide lõikes enam laenu ja liisingu tasumise ning kindlustustega seotud kulutused.