Tarbimisbuumi ei ole

Tarbimise kiire kasv aeglustus 2001. aastal. 2001. aastal kulutasid Eesti tarbijad keskmiselt 2682 kr pereliikme kohta kuus, võrreldes eelmise aastaga on ostukulutused kasvanud 6% võrra. Kõige enam on aastaga kasvanud kulutused maksetele ja finantstehingutele näiteks laenu- ja liisingumaksetele.

Leibkondade netosissetulekud jäid vaatamata keskmise brutopalga märkimisväärsele kasvule 2000. aasta tasemele. Keskmiseks netosissetulekuks pereliikme kohta kuus kujunes 2417 kr, mis on 1% võrra enam kui aasta varem. Brutopalga kiirema kasvu üks põhjus võib olla ümbrikupalkade osakaalu vähenemine. Sissetulekuallikana on kasvanud abirahad ja toetused. Seega ületasid Eesti tarbijate kulutused nende sissetulekuid teist aastat järjest. Tarbimine varem kogutud säästude arvel ja avanenud krediidivõimaluste ärakasutamine peegeldavad jätkuvalt eestimaalaste usku positiivsetesse arengutesse ja enda toimetulekusse.

6% tarbimise kasv võrreldes 2000. aastaga tähendab siiski juba kasvu aeglustumist. Seda on mõjutanud tõenäoliselt nii seisak sissetulekute kasvus kui ka see, et sissetulekutest rohkem kulutada saab ainult teatud aja jooksul. Samuti võib olla ettevaatlikkust lisanud ka meedias palju kajastamist leidnud ohunoodid maailma majanduse olukorra halvenemisest.

Emori andmetel kasvas Eesti tarbijaturu rahaline maht aasta esimeses pooles eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7% võrra. Kululiikide lõikes suurenesid kõige enam laenu- ja liisingu tasumise, kindlustuse ja raha kinkimise kulutused. Tarbijaturu mahu kasvu on oodata ka teises poolaastas.

Eesti tarbijaturg areneb endiselt tõusujoones, tuginedes mullusega võrreldes kiirenenud netosissetulekute kasvule. Eesti tarbijaturu rahaline maht on aastate jooksul pidevalt kasvanud, ulatudes 2002. aasta esimesel poolaastal hinnanguliselt 23,7 mld kroonini.

Võrreldes aastatagusega kasvasid perede kogukulutused ühe liikme kohta 7% võrra, küündides 2762 kroonini pereliikme kohta ühes kuus. Inimeste sissetulekud kasvasid kiiremini kui tehtud kulutused. Leibkonna netosissetulekud ühe liikme kohta kasvasid 10% võrra, ulatudes 2575 kroonini pereliikme kohta ühes kuus. Olukord, kus perede kulutused ületavad nende sissetulekuid, on Eesti tarbijaturul iseloomulik alates 2000. aasta teisest poolest.

Kulutüüpide lõikes on kasvanud elanike laenu- ja liisingu tasumise, kindlustuse ja raha kinkimise kulutused. Nende osa perede kogukulutustes on kasvanud 11%lt eelmise aasta esimesel poolel kuni 13%ni selle aasta esimesel poolaastal.

Muude kululiikide osa kulutuste üldstruktuuris ei ole oluliselt muutunud. Eesti perede kogukulutustest moodustavad endiselt kõige suurema osa kulutused tööstuskaupadele ja teenustele (42% kogukulutustest) ning toidule (25% kogukulutustest). Seejuures langeb jätkuvalt positiivse tendentsina toidule tehtavate kulutuste osa perede kogukulutustes. Tarbijaturu mahu kasvu on loota ka teisel poolaastal, sest tulude-kulutuste sesoonsusest tulenevalt langevad aasta teise poolde ühelt poolt puhkusetasude ning aastapreemiate laekumised, mis teisalt võimaldavad teha suuremaid kulutusi aasta lõpus.

www.emor.ee