Eesti välislaenude kohta puudus raamatupidamine

?Seega tuli kõigepealt teha revisjon ja leida, kellele ja kui palju üldse laenatud on,? rääkis rahandusministeeriumi riigikassa osakonna laenutalituse juht Martina Proosa. ?Algset nimekirja laenusaajate kohta meil pole.?

Proosa väitel oleks laenuraha tagasisaamise võimalus olnud tunduvalt suurem, kui sellega oleks pidevalt tegeletud. ?Õigupoolest ei oskagi öelda, miks raha tagasi ei nõutud,? ütles ta. ?Mitmed laenusaajad ilmselt ei kavatsenudki maksma hakata. On neid, kes pole teinud isegi ühtegi tagasimakset.?

Kõige probleemsem on Proosa sõnul rehabiliteerimis- ja masuudilaenud.

?Omavalitsused on isegi pahased, et võla tagasinõudmisega tegelema hakkasime,? lausus Proosa. ?Aga see on ju ebaõiglane, kui ühed omavalitsused on raha tagasi maksnud, teised aga pole ja ei kavatsegi seda teha.?

1990. aastate alguses sai nn masuudilaenu 80-100 omavalitsust, milledest viiendik teenindas-teenindab laenu korrektselt. On aga ka neid omavalitsusi, kes keeldusid üldse laenulepingule alla kirjutamast, kuid tarbisid laenu.