Riigikgu rahanduskomisjoni liikme Kalle Jürgnesoni sõnul on tulevase riigieelarve defitsiidi selgitamine pensionireformiga põhjendamatu ettekääne.
2003. aasta riigieelarve on Eestis esmakordselt defitsiidiga, mis on 384 miljonit krooni. Valitsus on olnud põhimõttelisel seisukohal, et seoses pensionireformiga võib riigieelarve minna mingis perioodis defitsiiti. 384 miljonit krooni on mõeldud riigipoolseks osaks pensionireformi teises sambas. Sel puhul ei pahanda defitsiidi üle ka IMF.
Jürgenson meenutas peaministri sõnu selle kohta, et tegelikult on eelarve tasakaal valitsuse prioriteet ning veel augustis koostatud 2002. aasta majanduse ülevaates arvas valitsus, et eelarvega defitsiiti ei minda, sest kogumispensioniga liitujaid on olnud oodatust vähem.
?Mina ei pea eelarve defitsiidi sidumist pensionireformiga põhjendatuks,? lausus Jürgenson.
Ta avaldas arvamust, et defitsiidist olnuks riigieelarve seaduseelnõus võimalik hoiduda avaliku sektori kulutuste kokkuhoiu näol, mis on praeguses situatsioonis täiesti teostatav.
?Tuleb jällegi nõustuda Eesti Panga pahameelega avaliku sektori kulutuste kasvu osas, mis jätkuvalt on tõusuteel,? lausus Jürgenson.