Ravimi loomine pole nii lihtne nagu titetegu

Titetegemisvõimelisi inimesi on Eestis oma 300 000. Tite tegemiseks pole vaja ei arukust ega koolitust. Uue ravimi loomiseks Eestis on lisaks paarisajale oskajale spetsialistile vaja veel miljardeid kroone riskiraha. Sõnumit, et professor Mart Ustavi väljatöötatav vaktsiin isegi õnnestumise korral ei abista surmavasse HIVi nakatunuid Eestis, on püütud esitada ebaeetilise teona. Teadlase, ravimifirma või Eesti riigi poolt. See on pahatahtlik.

Igal aastal jaksab arstiteadus maailmas võtta kasutusele vaid kümmekond uut ravimit. Hetkest, kui teadlase peas välgatab ravimi loomise idee, kuni hetkeni, mil üle apteegileti ulatatakse hädalisele uue ravimi kaunis karbikene, kulub tavaliselt 10?15 aastat. Algperioodis uuritakse umbes 4000?5000 lähedast keemilist ühendit, tehakse loomkatseid, modelleeritakse tootmise tehnoloogia. Lõpuperioodis tulevad inimkatsed. Vaja on ülikallist aparatuuri, arvukalt ülitarku asjatundjaid. Pool inimpõlve kestva töö väljamaksmiseks hunnik raha, mida jaksavad lauale laduda ravimifirmad, kelle aastaeelarve on samas suurusjärgus Eesti riigieelarvega.

Võimalus, et Eesti riik ostaks HIVi vaktsiini kliinilised inimkatsed ise poole miljardi krooni eest, käib veel aastaid üle meie rahaliste võimete. Ka pole kindlust, et peale raha ärakulutamist ei tõdeta ? läks jälle nässu. Uue ravimi väljatöötamise maksumus jääb tavaliselt 100 ja 800 miljoni USD vahel. Üheainsa uue ravimi väljatöötamise raha eest võiks hoopis ehitada Taanit-Rootsit ühendava silla. Või sillad mandrilt Muhusse ja Hiiumaale. Surmahädasid ja sillavajadusi on maailmas palju. Valikute küsimus.

Ravimi loomiseks kulutatud summad peavad firmale andma piisava kasumi tulevikus. Ravimikarp ei saa maksta apteegis sadu tuhandeid kroone, sestap on ravimiäris arukas töötada ravimite loomise kallal, mis tõotavad miljonites dollarites läbimüüki aastas.

Isegi siis, kui meie ebatavalise viirusega AIDSi-haigeid sureks (praegu umbes 10 surmajuhtu) aastas 10 000, oleks arv Eestis kasutatava ravimi loomise äriliseks äratasuvuseks liiga väike. Turg paneb siingi asjad paika. See on igapäevaelu karm tõde, millest meelsasti ei kõnelda. Peame kahetsusega nentima: kui Eestis aastal 2006 oleks isegi 8000 kohe-kohe ärasurevat AIDSi-haiget, tuleb ilmselt leppida sellega, et dr Nelli Kalikova nõuab ka siis ajalehe kaudu iga taolise voodihaige võimalikult kauemaks eluspidamiseks 200 000 kuni 300 000 krooni aastas. Jätkame vaid ootamist, et kuskil ravimi-ime sünnib.

Paraku saame nakatunud heroiinisõltlastele täna pakkuda üksnes odavat asendusnarkootikumi metadooni. Ja anuda oma abituses surmaiduga nakatunuid, et nood ei laotaks pidevalt surmanakkust ümbruskonnas ligimeste hulgas laiali. Sest nakkus levib ainult sihipärase käitumise abil, millest heausklikke ligemesi säästaks täielikult nakatunute kontrollitud käitumine.

Autor: Anti Liiv