Riik ootab lõivudelt saadava tulu kasvu kümnendiku võrra

Kui sel aastal planeeritakse riigieelarvesse 678 miljoni krooni suurust lõivusummat, siis järgmisel aastal loodetakse 758 miljoni krooni laekumist. Rahandusministeeriumi majandusosakonna analüütiku Lauri Õunmaa sõnul on selline prognoos koostatud ministeeriumite või nende allasutuste riigilõivude laekumiste prognooside põhjal.

Järgmise aasta prognoosi ning tänavuse aasta eelarvenumbrite võrdluses ootab riik enim riigilõivu laekumiste kasvu autoregistrilt (ARK), sideametilt ning kodakondsus- ja migratsiooniametilt (KMA) ? kasvumäärad oleksid vastavalt 37, 46 ning 109 protsenti. Tegelikkuses on märgatavalt kasvamas neist ainult KMA toimingutelt kogutav lõivusumma, sest oodata on hulgaliselt lõppeva kehtivusajaga passide väljavahetamist ning ID-kaartide väljaandmist.

Kommenteerides suuri kõikumisi ARKi ja sideameti lõivusummade osas ? mõlemast asutusest laekub 20 miljonit krooni enam, kui seda näitab tänavune riigieelarve ? tõdes Õunmaa, et tegelik laekumine võib olla mõnevõrra erinev. Ta lisas, et osa lõivude head laekumist tasakaalustab aruandluse probleem, mille tõttu telekommunikatsiooniseaduse alusel teostavatelt toimingutelt võetavaid lõivusid ei kajastata riigilõivude laekumise all, vaid muu eelarvetuluna.

ARKi direktori asetäitja Teo Saimre hinnangul kogub ARK tänavu lõive rohkem kui 160 miljonit krooni, 2001. aastal oli see näitaja 178 miljonit krooni. Järgmise aasta prognoosi kohaselt peaks riik saama liiklusregistri toimingutelt 178,1 miljonit krooni.

?Näeme ette, et 2003. aastal jääb riigilõiv samaks, kuid suureneb esmaste registreerimiste arv, ostu-müügiga kaasnevate muutuste vormistamine ning eksamite arv,? selgitas Saimere. Tema sõnul tehakse ARKis arvestuslikult aastas umbes 350 000 toimingut, 2003. aasta prognoosi kohaselt kasvab nende arv 355 000 toiminguni.

Sideameti tehnilise planeerimise osakonna juhataja Jaak Jõesoo sõnul olid sideameti toimingutelt laekunud tegelikud lõivusummad 2000. aastal 63,7 miljonit ning 2001. aastal 62,3 miljonit krooni. 2003. aastaks näeb eelarveprognoos ette 63,6 miljoni krooni laekumist, mis on sama suurusjärk võrreldes tänavuse näitajaga.

Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) peasekretär Kalle Kägi ütles, et EMLi seisukoht riigilõivude kui selliste suhtes on endine ? riigilõivu määr ei tohi olla suurem, kui on konkreetse avalik-õigusliku iseloomuga toimingu teostamiseks vajalikud tegelikud kulutused. Kulutusi ületavas osas omandab lõiv maksu sisulised tunnused.

?Kuid tegelikkuses on paljudel lõivumääradel kõvasti õhku sisse pumbatud,? tõdes Kägi. ?Heaks näiteks on hooneregistri õiendi ja äriregistri B-kaardi ärakirjade riigilõivumäärade erinevused.? Ehitiste kuuluvuse kohta tõendi väljastamise eest tuleb seaduse järgi tasuda riigilõivu 200 krooni, äriregistri registrikaardi tõestatud ärakirja eest on riigilõivuks 25 krooni.

Lisaks ARKi, KMA ning sideameti toimingutele on järgmisel aastal suuremateks riigilõivuallikateks kinnistuameti ning tolliseaduse alusel teostatavad toimingud. Viimastel aastatel on riigilõivude osas olnud eelarvesse alalaekumine, tänavuse 8 kuu seisuga on eelarvest täidetud 68 protsenti.