Virumaa Teataja: Eesti mesi ei pääse turul hästi löögile

Eesti mesinikud püüavad oma tooteid müüa ja tutvustada traditsioonilistel üritustel, sest suurtesse kauplustesse müüma pääseda on keeruline, kirjutab Virumaa Teataja.

Nädalavahetusel Tallinnas seitsmendat korda peetud meepäevad on üks pikaajaline ettevõtmine, kus müüakse ja propageeritakse kodumaist mett.

Porkuni mesiniku Mait Mardla sõnul oli pealinnas väljas üle 35 Eesti mesiniku. ?Seal on võimalus mett degusteerida, ka saab kuulata loenguid ning hankida muud infot,? rääkis ta.

Meepäevadel osalesid ka Roela mahemesinikud Aili ja Tõnis Taal. ?Oli hea võimalus tutvustada oma tooteid, sest rahvas paraku veel mahemeest suurt ei tea,? ütles Aili Taal.

Kuigi mahemett ei müüdud seal tavalisest kallimalt, sai Taalide sõnul inimestele oma põhimõtteid vähemalt selgitada. Roela mesinike hinnangul ei ole Eesti inimesed veel valmis mahetoodangu puhtust ja omadusi hindama.

Taalide mesilale on antud mahemee tootja sertifikaat. See tähendab, et mesi on korjatud looduslikelt väetamata ja keemiliselt töötlemata aladelt ning mesilaste ravimisel on kasutatud vaid orgaanilisi ravimeid. ?Mesilased koguvad nektarit kuni kolme kilomeetri ulatuses tarudest,? selgitas mesinik Tõnis Taal.

Kõige suurem Eesti mesinike mure on mee turustamine. Seetõttu otsivad nad võimalusi, kuidas mett paremini müüa. Mesinikud Valtinid Pajustist hakkasid valmistama näiteks erinevaid meesegusid ja nad ei ole Eestis sugugi ainukesed. Saunamesi, astelpajumesi ja teised lähevad turul paremini kui puhas mesi.

Probleemid kodumaise mee müügil aga püsivad. Supermarketite letid seisavad lookas odava importmee all. Kust see tegelikult pärineb, ei tea keegi. ?Näiteks Ungari mesi ei ole alati Ungarist pärit, vaid seda on sisse ostetud Hiinast ja kohapeal pakendatud,? arutles Porkuni mees Mait Mardla. Missugused nõuded ja kombed on aga toiduainete käitlemisel Aasias, ei tea keegi.