Hansapanga ja Ühispanga analüütikud ennustasid teiseks kvartaliks sarnaselt statistikaameti varasema prognoosiga 6,5 protsenti. Reedel avaldatud uus number 7 protsenti tõi meeldiva üllatuse. Oodatust enam kasvasid kaubandus ja töötlev tööstus. Varasemast kiiremat kasvu näitasid ka hotellid ja restoranid, ent nende osa majanduses on väike.
Ühispank tõstis teise kvartali tulemuste mõjul oma aastalõpu majanduskasvu hinnasihti 0,5 pügala võrra 4,8 protsendile. Hansapank teatab uuest kasvuennustusest tõenäoliselt täna.
Kaubanduse kiire kasvu taga oli eratarbimise kasv. Hansabank Marketsi analüütiku Maris Lauri sõnul oli kümneprotsendiline eratarbimise kasv üllatav. Samuti üllatas teda hotellide ja restoranide samaväärne kasv. ?Ilmselt mängis kaasa Eurovisioon,? oletas Lauri.
Ühispanga analüütik Sven Kunsing seevastu Eurovisiooni olulist rolli ei märkinud. Kunsing nägi kasvu mootorit töötlevas tööstuses, eriti tööstustoodangu mahu 6,8 kasvus ja ssemajanduse kogutoodangu (SKT) arvestuses sisalduva tööstuse lisandväärtuse 12,6 kasvus.
?Töötlev tööstus andis ligi 30 protsenti kogu SKT kasvust ja hotellid-restoranid vaid 2 protsenti,? ütles Kunsing.
Eurovisiooni rolli pidas tühiseks ka laulukonkursi osalejaid teenindanud Viru hotelli juht Yrjö Vanhanen. ?Eurovisioon oli pettumus meile ja teistele, eriti laevafirmadele,? ütles Vanhanen.
Tema sõnul kuulutasid Soome TV ja raadio lauluvõistluse ajal, et pole mõtet Tallinna tulla, kuna linn on täis. Tegelikult oli asi vastupidine, näiteks Viru täitumus jäi alla samale ajale 2001. aastal.
Vanhanen ütles, et hoopis märts oli üks parimaid kuid, mis hotellidel on kunagi olnud. Seoses tänavuse sooja kevadega hakkasid kiirlaevad varem käima, samuti mõjusid soodsalt lihavõttepühad. Märtsis oli Viru hotelli nõudluse kasv 20, kogu kvartalis oli nõudluse kasv 10.
Eesti tööstuse üks lipulaevu Kreenholm näeb veelgi kiiremat kasvu tuleval aastal. ASi Kreenholm Tekstiil juht Tõnu Lepp ütles, et tänavu on müük ainult veidi suurenenud. ?Oleks oodanud suuremat hüpet,? märkis ta. Lepa sõnul on täna probleem selles, et ei jõua niipalju teha, kui turg tahaks. Järgmiseks aastaks kavatseb Kreenholm tootmist forsseerida.
Lepp ütles, et viimastel aastatel on kiiresti kasvanud Eesti turg. Kui veel viis aastat tagasi moodustas Eesti turu osa Kreenholmi toodangu müügis 3-4, siis tänavu esimesel poolaastal oli see 13. Eesti turu osa on veelgi kasvamas, kuna 1. oktoobril avab Kreenholm Tallinnas kaks uut kauplust, ühe laienevas Järve keskuses ja teise Stockmanni lähedal Tartu maanteel.
Kümneprotsendilise kasvu nimel võitlevad suurettevõtjate esindajad Aadu Luukas ja Urmas Sõõrumaa jäid veidi väiksema numbriga rahule, ent nägid mitmeid reserve parema tulemuse saavutamiseks.
Luukas ütles, et läheb tuleval nädalal keskpangast aru pärima, miks viidi pankadest välja miljard krooni valitsuse raha, kui see samm isegi majandust ei aita jahutada. ?See ei lahenda mitte midagi,? kommenteeris Luukas Eesti Panga otsust raha riigist välja viia.
Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhatuse esimees Urmas Sõõrumaa võrdles seitsmeprotsendilist kasvu olesklemisega. Eestile aasta lõpuks seatud 5 sihiga polnud ta üldse päri. ?Mina oma tegemistes nii väikseid eesmärke ei julge võtta,? ütles ta, ?ja alla 10 kasvu eesmärki ei sea.?
Sõõrumaa ütles, et senisest kiirem kasv seisab vähese ekspordi taga. Eksporti aitaks suurendada avaliku sektori reform, eriti haridussüsteemi reform, millega pole pikka aega tegeldud. Sõõrumaa hinnangul pole hariduses reform õnnestunud, kuna pole leidunud piisavalt vahvaid inimesi.
Rahandusministeeriumi hinnangul andis suurima panuse majanduskasvu töötlev tööstus.
Toodetud lisandväärtuse kasvu taga olid oluliselt paranenud müügi- ja toodangunumbrid, mida toetasid suurenenud sisetarbimine ja normaaleksport, väitis rahandusministeerium oma hinnangus.
Hoogustunud eratarbimise kasv väljendus eelkõige kaubanduse, hotelli- ja restoranimajanduse ning ehituse suurenenud lisandväärtuse kasvunumbrites. Transpordi- ja reisiteenuste ekspordi kasvu toel suurenes ka transpordi- ja side harus kujunenud lisandväärtuse kasvutempo.
Kasvu kiirenemisele teises kvartalis viitasid lisaks ehitustegevusele ka kapitalikaupade sisseveomahtude märgatav suurenemine.
Suure kasvu taga on tõenäoliselt nii mitmed suurprojektid (nt energeetikasektoris) kui ka eraisikute suurenenud eluasemeinvesteeringud. Seevastu valitsussektori kapitalikulutuste suurenemine jäi oodatust väiksemaks.
Väliskaubanduse tasakaalustamatuse negatiivne mõju SKT kujunemisel 2002. aasta teises kvartalis suurenes. Seda tänu kaubandusbilansi defitsiidi osakaalu kasvule ja teenuste bilansi ülejäägi osakaalu vähenemisele SKTs eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes. Väliskaubanduse puudujääk kasvas aastaga 46 protsenti.
Tootmise poolest oli majanduskasv tugevaim ehituses, finantsvahenduses ja tööstussektoris, tagasiminek toimus vaid põllumajandussektoris ja energeetikas. Statistikaameti korrigeeritud andmete põhjal osutus II kvartalis SKT reaalkasvuks 7 protsenti.
Kolmandas kvartalis väliskaubanduse negatiivne mõju tõenäoliselt väheneb, sest kaupade ekspordi kiirem kasv peaks kaasa tooma kaubandusbilansi puudujäägi vähenemise ning väliskeskkonna paranemine peaks suurendama ka nõudlust teenuste järele.