• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Hansapanga ja Ühispanga analüütikud ennustasid teiseks kvartaliks sarnaselt statistikaameti varasema prognoosiga 6,5 protsenti. Reedel avaldatud uus number 7 protsenti tõi meeldiva üllatuse. Oodatust enam kasvasid kaubandus ja töötlev tööstus. Varasemast kiiremat kasvu näitasid ka hotellid ja restoranid, ent nende osa majanduses on väike.
Ühispank tõstis teise kvartali tulemuste mõjul oma aastalõpu majanduskasvu hinnasihti 0,5 pügala võrra 4,8 protsendile. Hansapank teatab uuest kasvuennustusest tõenäoliselt täna.
Kaubanduse kiire kasvu taga oli eratarbimise kasv. Hansabank Marketsi analüütiku Maris Lauri sõnul oli kümneprotsendiline eratarbimise kasv üllatav. Samuti üllatas teda hotellide ja restoranide samaväärne kasv. ?Ilmselt mängis kaasa Eurovisioon,? oletas Lauri.
Luukas ütles, et läheb tuleval nädalal keskpangast aru pärima, miks viidi pankadest välja miljard krooni valitsuse raha, kui see samm isegi majandust ei aita jahutada. ?See ei lahenda mitte midagi,? kommenteeris Luukas Eesti Panga otsust raha riigist välja viia.
Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhatuse esimees Urmas Sõõrumaa võrdles seitsmeprotsendilist kasvu olesklemisega. Eestile aasta lõpuks seatud 5 sihiga polnud ta üldse päri. ?Mina oma tegemistes nii väikseid eesmärke ei julge võtta,? ütles ta, ?ja alla 10 kasvu eesmärki ei sea.?
Sõõrumaa ütles, et senisest kiirem kasv seisab vähese ekspordi taga. Eksporti aitaks suurendada avaliku sektori reform, eriti haridussüsteemi reform, millega pole pikka aega tegeldud. Sõõrumaa hinnangul pole hariduses reform õnnestunud, kuna pole leidunud piisavalt vahvaid inimesi.
Rahandusministeeriumi hinnangul andis suurima panuse majanduskasvu töötlev tööstus.
Toodetud lisandväärtuse kasvu taga olid oluliselt paranenud müügi- ja toodangunumbrid, mida toetasid suurenenud sisetarbimine ja normaaleksport, väitis rahandusministeerium oma hinnangus.
Hoogustunud eratarbimise kasv väljendus eelkõige kaubanduse, hotelli- ja restoranimajanduse ning ehituse suurenenud lisandväärtuse kasvunumbrites. Transpordi- ja reisiteenuste ekspordi kasvu toel suurenes ka transpordi- ja side harus kujunenud lisandväärtuse kasvutempo.
Kasvu kiirenemisele teises kvartalis viitasid lisaks ehitustegevusele ka kapitalikaupade sisseveomahtude märgatav suurenemine.
Suure kasvu taga on tõenäoliselt nii mitmed suurprojektid (nt energeetikasektoris) kui ka eraisikute suurenenud eluasemeinvesteeringud. Seevastu valitsussektori kapitalikulutuste suurenemine jäi oodatust väiksemaks.
Väliskaubanduse tasakaalustamatuse negatiivne mõju SKT kujunemisel 2002. aasta teises kvartalis suurenes. Seda tänu kaubandusbilansi defitsiidi osakaalu kasvule ja teenuste bilansi ülejäägi osakaalu vähenemisele SKTs eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes. Väliskaubanduse puudujääk kasvas aastaga 46 protsenti.
Tootmise poolest oli majanduskasv tugevaim ehituses, finantsvahenduses ja tööstussektoris, tagasiminek toimus vaid põllumajandussektoris ja energeetikas. Statistikaameti korrigeeritud andmete põhjal osutus II kvartalis SKT reaalkasvuks 7 protsenti.
Kolmandas kvartalis väliskaubanduse negatiivne mõju tõenäoliselt väheneb, sest kaupade ekspordi kiirem kasv peaks kaasa tooma kaubandusbilansi puudujäägi vähenemise ning väliskeskkonna paranemine peaks suurendama ka nõudlust teenuste järele.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele