Maksuamet ründab legaalseid ettevõtteid

Maksumaksjate liidu juhatuse esimees Ants Veetõusme rääkis, et viimasel ajal on ettevõtjatel tekkinud maksuametiga arvukalt vaidlusi, kus maksuamet kirjutab maksupettusega tegeleva firma karistamise asemel ettekirjutuse hoopis viimasega suhelnud kolmandatele ettevõtetele.

?Näiteks kui üks ettevõte on suhelnud teise firmaga ning teenuse või kauba reaalne liikumine on ehitusobjekti või kauba näol tõepoolest tõestatud, aga teine pool ei ole oma käivet deklareerinud, siis maksuamet selle maksupetturiga põhjalikumalt tegelema ei hakka, selgitas Veetõusme. Veetõusme sõnul läheb maksuamet viimasel ajal pigem kergema vastupanu teed ja käibemaks koos intressidega kasseeritakse sisse ausalt, temalt teenust või kaupa ostnud, osapoolelt.

ASi Woodstock jurist Kaido Koemets rääkis, et nende firma on sellise juhtumiga maksuametiga piike murdnud juba üle aasta. Seni edukalt, sest ringkonnakohus tunnistas maksuameti nõude alusetuks. Revisjoni käigus tegi maksuamet Woodstockile ettekirjutusi kokku ligi 4 miljoni krooni ulatuses. Maksuamet põhjendas seda sellega, et kuna kolm firmat, kelle käest Woodstock seadmeid ja saematerjali ostis, ei oma ühtegi töötajat, ei saanud nad neid kaupu ka müüa. ?Samas ei vaevunud nad isegi vaatama, et kaup on olemas,? selgitas Koemets. ?Maksuamet püüdis ettevõtteid lausa topelt maksustada, sest nad tegid ettekirjutuse ka teistele firmadele, kes minu andmetel olid käivet isegi korralikult deklareerinud.? Koemets avaldas nördimust, et kuigi Woodstock vaidluse võitis, ei pea maksuamet kohtuotsust millekski ja saatis juhtumi maksupettuste uurimise keskusesse ning kontrollib ka ise ettevõtet uuesti.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Vello Vallaste lisas, et maksuameti nõuded on kohati arusaamatud. ?Idee on valdavalt sarnane, kus näiteks tütarettevõttele määrati maksunõue, aga kuna temalt raha polnud võtta, esitati ettekirjutus emaettevõttele,? rääkis Vallaste.

On olnud ka süüdistusi, et ostja on kauba eest maksnud liiga palju ja seega on riigilt liiga palju käibemaksu tagasi küsitud. ?Ega unikaalsetel asjadel ei ole alati turuväärtust ja samas ei ole ma ka süüdi, kui mulle halb asi kallilt pähe määritakse,? selgitas Vallaste. Tema sõnul on kõige hullem olukord näiteks eksportööridel, kellel käibemaksu mitte tagasisaamisel jääb raha vähemaks. ?Muidugi, kui lõpuks pikk vaidlus võidetakse, saab selle intressidega kätte ja tegu on kokkuvõttes raha kasuliku hoiustamisega, kuid sageli peab ettevõtja vahepeal oma tegevuse lõpetama,? rääkis Vallaste.

Maksuameti revisjoni talituse pearevident Jaanus Laane tunnistas, et vahest esitatakse maksunõue käivet mitte deklareerinud firma asemel kauba ostnud ettevõttele. Idee on Laane sõnul selles, et väga palju kasutatakse tankistidest juhtidega riiulifirmasid, kes kirjutavad välja libaarveid või siis kasutatakse turul liikuvaid valearveid. ?Tegu on sulaselge maksupettusega ehk, nagu nad ise ütlevad, maksude optimeerimisega, mille käigus jääb kätte ka vaba raha ümbrikupalkade maksmiseks,? märkis Laane. Tegelik tulu saaja on aga sellisel juhul kaupu ostnud ettevõte ning seda ka maksustatakse. ?Riiulifirmadele nõude esitamine oleks meie poolt nagu õli tulle viskamine,? selgitas Laane. ?Maksuameti ülesanne on tekitada olukord, kus riiulifirmade kasutamine on mõttetu.?

Laane ei osanud öelda, kui palju selliseid vaidlusi maksuametil praegu käib. Kui maksumaksjale on ülekohut tehtud, siis tühistatakse need otsused, ütles Laane.