• OMX Baltic0,41%303,27
  • OMX Riga−0,29%868,6
  • OMX Tallinn0,27%1 997,07
  • OMX Vilnius0,06%1 206,19
  • S&P 5000,72%5 886,55
  • DOW 30−0,64%42 140,43
  • Nasdaq 1,61%19 010,08
  • FTSE 1000,05%8 607,26
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,19
  • OMX Baltic0,41%303,27
  • OMX Riga−0,29%868,6
  • OMX Tallinn0,27%1 997,07
  • OMX Vilnius0,06%1 206,19
  • S&P 5000,72%5 886,55
  • DOW 30−0,64%42 140,43
  • Nasdaq 1,61%19 010,08
  • FTSE 1000,05%8 607,26
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,19
  • 01.10.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tulevikulogistikas saab tarneahelast nõudlusahel

Tehasest väljunud toote teekonda tarbijani nimetatakse täna tarne- ehk pakkumisahelaks. Seda sellepärast, et produkt tarnitakse kliendini. Teekond koosneb tavaliselt edasimüüjast, hulgifirmadest ja jaemüüjatest. Viimaste käest klient kaupa ostmas käibki. Ent pikk teekond kliendini ja vahendajate rohkus tõstab toote hinda. Hinnalisa annavad peamiselt teekonnal paiknevad laod. Kuna edasimüüja tahab oma hulgimüüjale hea partner olla, siis hoiab ta alati laos mingi varu. Lisaks on tal veel puhverladu, milles igaks juhuks suurema nõudluse tarbeks kaupa. Sama teevad aga ka hulgi- ja jaemüüjad. Äkki klient soovib rohkem kaupa.
Nii on näiteks 50 kroonise hambaharja lõpphinnast 15 krooni transpordi ja laokulud ehk siis 30. Tahketel kütustel on see protsent koguni 81.
Maersk Logistics Eesti ASi juhataja Illimar Paul jun sõnul tekivad niinimetatud puhverlaod peamiselt selle pärast, et tarneahelas puudub erinevate osapoolte vahel usaldus. Seetõttu olekski klientidele parem, kui tarneahelast muutuks nõudlusahel. ?Klient saab otsa just sellist kaupa, mida soovib ning on nõus selle saamiseks veidi ootama, kuid saab selle soodsamalt,? rääkis Paul.
Heaks näiteks tarne- ja nõudlusahela erinevusest on Pauli arvates salatirestoran, mis pakub 50 erinevat majoneesil põhinevat salatit. Kokk segab igal hommikul valmis 50 salatit, kuid ei tea, kas ja kui palju ühte või teist salatit ostetakse. Ehk firma riskib sellega, et tooted lähevad halvaks või tekib neist puust. ?Samas aga on võimalik lõigata salati komponendid valmis kaussidesse ja segada need kokku alles siis, kui klient on kindlat salatit tellinud. Klient ootab veidi, kuid saab alati värske toote, samas ei pea ettevõte kartma, et midagi tuleb minema visata,? lisas Paul. ?Rahul on klient ja teenusepakkuja ning on lootust, et klient läheb veelgi sinna kohta sööma.?
Nii on tulevikus Pauli arvates kliendi ja tehase vahel minimaalselt üks lüli, mis vahendab kliendi soove ja nõudmist vabrikule. Ideaalis edastab klient oma tellimuse läbi interneti otse tehasele. ?Sedasi kaovad ära mõttetu vahelaod ja klient saab kaupa, mida tahab ning soodsama hinnaga,? selgitas Paul.
Traditsiooniline pakkumisahel algab tootmisega ja lõpeb müügiga tarbijale. Selliselt kontsentreerutakse tootele, mis liigub läbi logistikaoperatsioonide. Tehnoloogia, informatsiooni vahetus, inventeerimistsükli aeg, turule jõudmise kiirus, kulude ohjeshoidmine, transport ning jaotus on selle põhimured.
Traditsiooniline pakkumisahel on efektiivne vaid siis, kui on vaja toimetada uued tooted tarbijani. Aga arvestada tuleb ka seda, et igal aastal mõeldakse välja, disainitakse, toodetakse, tuuakse turule ning tehakse tarbijale kättesaadavaks tuhandeid tooteid. Seega seisneb sellise pakkumisahela silmapaistev puudus võimetuses tuua tarbijani tooteid, mida nad tegelikult vajaksid ning ostaksid.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele