Tulevikulogistikas saab tarneahelast nõudlusahel

Heaks näiteks tarne- ja nõudlusahela erinevusest on Pauli arvates salatirestoran, mis pakub 50 erinevat majoneesil põhinevat salatit. Kokk segab igal hommikul valmis 50 salatit, kuid ei tea, kas ja kui palju ühte või teist salatit ostetakse. Ehk firma riskib sellega, et tooted lähevad halvaks või tekib neist puust. ?Samas aga on võimalik lõigata salati komponendid valmis kaussidesse ja segada need kokku alles siis, kui klient on kindlat salatit tellinud. Klient ootab veidi, kuid saab alati värske toote, samas ei pea ettevõte kartma, et midagi tuleb minema visata,? lisas Paul. ?Rahul on klient ja teenusepakkuja ning on lootust, et klient läheb veelgi sinna kohta sööma.?

Nii on tulevikus Pauli arvates kliendi ja tehase vahel minimaalselt üks lüli, mis vahendab kliendi soove ja nõudmist vabrikule. Ideaalis edastab klient oma tellimuse läbi interneti otse tehasele. ?Sedasi kaovad ära mõttetu vahelaod ja klient saab kaupa, mida tahab ning soodsama hinnaga,? selgitas Paul.

Traditsiooniline pakkumisahel algab tootmisega ja lõpeb müügiga tarbijale. Selliselt kontsentreerutakse tootele, mis liigub läbi logistikaoperatsioonide. Tehnoloogia, informatsiooni vahetus, inventeerimistsükli aeg, turule jõudmise kiirus, kulude ohjeshoidmine, transport ning jaotus on selle põhimured.

Traditsiooniline pakkumisahel on efektiivne vaid siis, kui on vaja toimetada uued tooted tarbijani. Aga arvestada tuleb ka seda, et igal aastal mõeldakse välja, disainitakse, toodetakse, tuuakse turule ning tehakse tarbijale kättesaadavaks tuhandeid tooteid. Seega seisneb sellise pakkumisahela silmapaistev puudus võimetuses tuua tarbijani tooteid, mida nad tegelikult vajaksid ning ostaksid.