?Tegemist oli väga haruldase otsusega ja maha kandsime ainult lootusetud nõuded pankrotis või sundlikvideerimisel olevate firmade, samuti surnud inimeste vastu,? ütles tolliameti tulude talituse juhataja Ruth Paade.
Kokku oli tolliametil ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid enne sellenädalast mahakandmist 77 miljoni krooni ulatuses, pärast puhastust jäi neid alles 17 miljoni krooni eest.
Pärast Kiviteri kustutamist võlgnike tipust kerkis tippvõlgnikuks sundlikvideerimisel olev 18 miljoni kroonise võlaga AS Kortingo, kelle võlg tekkis tolliameti pressiesindaja Aivar Pau andmetel viiesaja 200liitrise piiritusetünni tollilaost ebaseaduslikul väljaviimisel.
Endiselt on võlgnike nimekirjas ka 15,8 miljoni kroonist võlga omav pankrotistunud ASA Kindlustus, kelle võlg sai alguse garantiide andmisest mitmetele maakleritele.
Reaalselt tegutsevatest firmadest kuuluvad suuremate võlglaste hulka Onistar ja Raudalu Kaubahoov.
Ruth Paade sõnul tekib suurem osa nõuetest järelkontrolli tulemusena. ?Reeglina käib tollivormistus tagatise alusel ja seepärast pole meie võlgnike nimekiri nii mastaapne kui maksuametil,? sõnas Paade. ?Järelkontrolli ajal tekkivat nõuet aga tagatis enam ei kata.?
Paade sõnul võib järelkontrolliga selguda, et toote oleks pidanud maksustama aktsiisiga. ?Niisugune lugu juhtus näiteks Kiviteri ja Ida Naftabaasi puhul,? lausus ta.
Probleemne on ka nõue ASi Topmed vastu, sest firma juhatuse liikme Meelis Soodla sõnul on firma esinemine tolliameti võlglaste nimekirjas väär. ?Mäletan küll tolliametist tulnud kirja, kus meile tehti ettepanek aktsiisi maksmiseks,? rääkis Soodla. ?Sellele oleks aga pidanud järgnema näiteks ettekirjutus, mida aga pole tehtud.?
Tolliameti suurim eraisikust võlglane 27. septembri seisuga on Vladimir Lenin, kelle vastu on 3,8 miljoni kroonine nõue, mis pärineb kütuse fiktiivsest müügist.
Võlgnike nimekirjas on ka endisi sõiduautode maaletoojaid ja tollitöötajaid, näiteks Sten Topaasia, kelle vastu tekkis 666 000 kroonine nõue juba aastal 1996.