10 majanduskasv on Eestile jätkuvalt eesmärgiks

Eesti oludes on nimelt väidetud, et Eesti krooni fikseeritud kurssi arvestades on Eesti majanduskasvu osaks ka mõõdukas inflatsioon, mistõttu eurodes võetuna kerkivat Eesti kodanike sissetulekud tavaarvestusest kiiremini. Jätan sedalaadi teooriate põhjendamise või eitamise majandusteadlaste hooleks ja jääksin ise klassikalise lähenemise juurde.

Pean nimelt 10protsendilise majanduskasvu eesmärgiks seadmist Eestile jätkuvalt oluliseks ning võtmeks Eesti ees seisvate probleemide lahendamisel.

On väidetud, et selline majanduskasv pole Eestil võimalik. Taasiseseisvunud Eesti kogemus näitab, et nii see siiski pole. Meie majanduskasv on ulatunud korra üle kümne protsendi ning mitu korda sellele küllalt lähedale, mõne protsendi kaugusele.

Sellise kasvu aluseks on alati olnud otsustavad ja liberaalsed reformid, saadetuna konservatiivsest eelarvepoliitikast. Viimasest põhimõttest loobumine on Eesti majandusele alati kalliks maksma läinud.

Kiire majanduskasvu ajal 1998. aastal loobuti valimiste eel konservatiivsest eelarvepoliitikast ning tulemused olid rängad.

1999. aastal võimule tulnud Isamaaliidu valitsusel tuli Eesti viia välja neljaprotsendilisest langusest kuueprotsendilise kasvuni.

Ühelt poolt võiks sellega väita, et lubadus 10protsendilisest majanduskasvust oleks justkui täidetud, kuid kahjuks pidasime me siiski silmas reaalset majanduskasvu.

Ka 2002 on Eesti majandusele hea aasta. Kolm aastat karmi poliitikat on andnud selgeid ja häid tulemusi.