Kaubanduspinna suurust ühe elaniku kohta püütakse võrrelda arenenud Euroopa riikide vastavate näitajatega. Vähem pööratakse tähelepanu Eesti elanikkonna sissetulekutele. Need ei kasva tormiliselt ja jäävad pikaks ajaks kordades alla Euroopa arenenud riikide elanikesissetulekutele. Soomlastest turistide arvu tõusule loota ei tohiks. Soome kavandab alkoholiaktsiisi alandamist.
Tänaseks on saavutatud ostujõu ja kaubanduspinna suhte osas optimaalne vahekord. Kaubanduspindade jätkuv kiire kasv ei põhine enam ostujõu kasvul ja seetõttu on oht, et nimetatud suhe läheb peagi tasakaalust välja. Elanike ostujõudu hinnates tuleks arvestada, et järjest enam piiravad seda eluasemelaenude ja tarbimiskrediitide tagasimaksed.
Hästi on seni läinud Säästu-marketite ketil, mis on orienteeritud hinnatundlikumale klientuurile, kuhu kuulub valdav osa Eesti elanikest. Soodus hinnatase annab neile võimaluse laiendada oma kliendibaasi turgude arvelt. Tuge lisab samuti soomlastest omanike pikaajaline kogemus kaubanduse korraldamisel ja hea finantsstabiilsus. Karmistuvas konkurentsis võivad end kindlamalt tunda need keskused, kellel on hästi õnnestunud asukohavalik. Näiteks Kristiine Keskus, kelle laienenud kaubanduspind jääb tee peale nii auto kui ühistranspordiga liikuvale kliendile. Häid arenguvõimalusi võib ennustada kauplus-ladu tüüpi kaubanduskeskustele, kus madalad püsikulud annavad konkurentsieelise.
Kas aga saab rääkida mullist? Tegemist on kinnisvaraarendajate omavahelise võidujooksuga. Eesti lühikese taasiseseisvusperioodi jooksul ei ole toimunud veel ühtegi suuremat tagasiminekut kinnisvarasektoris. Tiivustatuna senisest edust ja nähes oma silme ees vaid suuri kasuminumbreid on hakatud unustama reaalsustaju. Uued atraktiivsed kaubanduspinnad võivad meelitada kaupmehi üle oma võimete kasvama ja läbimõtlemata investeeringuid tegema. See võib põhjustada finantsraskusi ja avaldada mõju kõikidele konkreetse kaupmehega seotud äridele.
Eestlased on altid muutustele ja harjumused ei hoia neid pikalt ühe kindla poodniku juures kinni. Ostjaskonna käitumine tekitab olukordi, kus tänane võitja kaupmeeste hulgas osutub homseks kaotajaks. Ka panganduses läbiviidud uuringud on kinnitanud, et umbes 40% panganduse klientidest on valmis oma pangasuhet muutma.
Soov üldise tormilise kasvuga kaasas käia ei lase arendajatel oma projekte piisaval määral analüüsida, mistõttu võidakse teha valearvestusi asukoha valikul või investeeringu suuruse määramisel ruutmeetri kohta. Projektide ebaõnnestumise korral võib välismaistel finantseerijatel kaduda usaldus kohaliku kaubandussektori vastu ja see pärsib edaspidi kaubanduspindade loomupärast arengut. Ohuks võib olla ka väikepoodnike jätkuv suutmatus pakkuda piisavalt heal tasemel teenindust.
Autor: Ivar Kallast