Kas erakondade rahastamine Eestis on praegu piisavalt läbipaistev?
Ei ole. Kõik erakonnad avaldasid oma kampaania maksumuse. Nende numbrite järgi peaks Res Publica kampaania olema kõige suurejoonelisem. Vaadake Tallinnas tänavapilti ja televisiooni. Minu meelest see ju ei vasta tõele. Järelikult, keegi on avalikkust petnud.
Kui rahastamine ei ole läbipaistev, siis mida peaks tegema, et oleks?
Esiteks tuleks moodustada selge ja sõltumatu kontrollorgan, mis hindaks erakondade tegelikke kulutusi võrreldes aruannetes kajastatuga.
Teiseks, sanktsioonid rikkumiste eest peaksid olema suurusjärgu võrra rangemad.
Erakondade rahastamisel on eriti olulised kaks aspekti: erakond ei tohi vastu võtta ebaseaduslikke annetusi ning erakonna raha allikad peavad olema avalikkusele teada. Täna on avalik saladus, et mitmed erakonnad hiilivad nendest nõuetest mööda ning avalikkus tegelikult ei tea, kes ühe või teise erakonna valimiskampaania kinni maksab. Res Publica on kõik oma toetajad avalikustanud ning loodab, et seda julgevad edaspidi teha ka teised parteid.
Selguse loomine erakondade rahastamises algab parteide kulude avalikustamisest. Mõne suurerakonna palgal on alla kümne töötaja, samal ajal on erakond võtnud riigiasutustes ja Tallinnas ametisse üle poolesaja nõuniku. Need inimesed ajavad seal parteiasju. Palka maksab maksumaksja.
Teie erakonnakaaslane Tõnis Palts on väitnud, et erakonnad võiksid edaspidi annetusi vastu võtta ainult eraisikutelt ja riigilt. Mida arvate?
Põhimõtteliselt saan ma aru, miks juriidiliste isikute annetuste keelamise üle võiks arutada. Sellise sammuga võiks vähemalt osaliselt välistada poliitiliste teenete ? riigihangete jms ? täitmist erakonnale antud toetussummade eest.
Omaette teema on väljastpoolt Eestit siinsetetele erakondadele tegelikult tehtud annetused.
Äkki viia erakonnad üldse ainult riigi raha peale?
Hetkel kuum
Võlad ulatuvad miljoniteni
Pankrotihaldur pole kolm kuud Madis Müüri kätte saanud
5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini
Erakonna tegevus on kulukas ja ühiskond peab teadma selle õiget hinda. Erakondade rahastamist ainult riigieelarvest võib arutada, kuid näen siin mitmeid ohte. Esiteks ei tohi me poliitikamaastikku uutele tulijatele lukku lüüa ? seda nii uute erakondade seisukohalt kui konkurentsi ergutamiseks erakonna sees.
Kui Res Publica hindab enda antavat koolitust kümneid või sadu kordi kõrgemaks, et erakonnale laekuvaid summasid raamatupidamislikult ?katta?, kas siis ei ole koolituse müügi näol tegemist teeseldud tehinguga?
Ei, see ei ole teeseldud tehing.
Miks näiteks Aadu Luukase annetused kajastuvad registriaruandes, aga paljude teiste suurärimeeste omad näiteks 1. kvartalis mitte?
Aadu Luukas on otsustanud teha annetusi erakonnale. Seadusest lähtuvalt saame registrile esitada vaid erakonna kontodele laekunud summasid. Oluline on see, et kõik nimed oleks avalikkusele teada, ka need, kes on toetanud osaühingult ostetud koolitusteenuste kaudu. Ja seda on Res Publica teinud.
Kas Res Publica on rikkunud kehtivat erakonnaseadust?
Ei.
Kas Res Publicale on teie teada millalgi ka kohvris sularaha pakutud?
Minu teada ei ole. Vastu võetud ei ole.
Kui kursis te isiklikult olete partei finants-majandusliku poolega? Kas selline mulje on petlik, et olete erakonna esindusfiguur, keda argiproblemaatika ehk see, millisete meetoditega erakond end majandab, korda ei lähe?
See, kuidas erakond end majandab, on poliitikutele oluline just eelkõige läbipaistvuse ja seaduslikkuse aspektist ja selle koha pealt hoian end kursis.
Kas teie isiklikult olete Res Publica rahastajatega kohtunud, kas teie ja nende vaated erakonna majandamisele langevad üldjoontes kokku?
Olen kohtunud ja kohtun näiteks ka täna (eile ? toim.). Erakonna majandamine on Res Publicas selgelt paika pandud finantskorra ja põhikirjaga, lisaks reguleerib seda loomulikult ka erakonnaseadus ja veel mitmed õigusaktid. Nende üle ei vaielda.
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini