Sotsioloog Andrus Saar ei poolda Siim Kallase ideed ühendada peaministri ja presidendi ametikohad.
Saar kirjutab homses Äripäevas, et äri võib õppida tegema paarikümne aasta jooksul, demokraatia ei ole kahjuks lihtsalt uue juhtimiskeemi äraõppimine. Demokraatia peab olema veres, mitte lihtsalt ajus teadmisena. Demokraatlikus riigis inimene teab, mis on tema õigused ning ta teab täpselt, kus ta leiab neile tuge. Demokraatia tähendab nii õigust valida, olla valitud, õigust nõuda valituilt aruandlust ning olles ise valitud, tunda vastutust oma valijate ning riigi ees.
Meie parlamentaarses riigis puudub praegu valijatel isegi võimalus rahvasaadikute tagasikutsumiseks. Sestap soovin siiralt, et püüaksime ikka esmalt üles ehitada parlamentaarse demokraatliku riigi, püüaksime selles riigis mõned põlvkonnad elada, et demokraatia põhiolemus saaks igiomaseks kõigile Eestimaa elanikele.
Alles siis julgeksin soovitada ? muutume efektiivseks, sest poliitiline eliit teab, et ta tema tegevus on efektiivselt avalikkuse poolt kontrollitav.
Valgustatud isevalitseja aeg ei ole saabunud Seniks rahuldun kasvõi tüütu nõrga presidendi rolliga, mis oma sisseprogrammeeritud konfliktsusega (rollipiiride osas) tundub ohutumana kui kontrollimatu voluntaristist president-peaminister.