Järgmisest teisipäevast, 15. oktoobrist kuni 1. maini võib Eestis kasutada autodel naastrehve. Naast- või lamellrehvid on sõiduautodel kohustuslikud alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini.
Politsei esindajad on kinnitanud, et neid, kes on otsustanud naastrehvid juba sel nädalal alla panna, ei saa selle eest karistada, sest ilmastikuolud on muutunud juba üsna talviseks ja esimene lumigi maas ära käinud. Mingit ametlikku korraldust lubada naastrehvidega sõita enne teede- ja sideministeeriumi määrusega kehtestatud aega siiski ei tule, sest ajavahemik on mõttetult lühike.
Naastrehvide suveks keelamine on tingitud vajadusest säästa meie teekatet, sest erinevad uuringud on näidanud, et jooks naastrehve võib eemaldada 100 km läbimisel kuni 5 kg teekatet.
Igivanal teemal, kas eelistada nael- või naastrehve, on vaieldud igal sügisel. Asjatundjate hinnangul on rusikareegel siiski selline, et lamell peab paremini lumes ja naast jääl. Lumest vabadel linnatänavatel on üldjuhul siiski rohkem kasu naastrehvidest, sest enamiku ajast on tee kas puhas ja kuiv või siis kaetud kiilasjääga. Kui esimese puhul ei ole suurt vahet, kummad rehviga on tegemist, siis kiilasjää puhul on lamellrehvi kasutegur naastrehviga võrreldes üsna väike. Samas tasub jälgida seda, kui kogenud on juht ja kas autol on ABS-pidurid või ei. Ilma ABS-piduriteta autodel võib naastrehv kiilasjääl kogenematusega hoopis karuteene osutada. Kui tekib vajadus äkki pidurdada ja rattad blokeeruvad, siis naastud kraabivad ratta alla jääkihi, millest naelad ei pruugi enam läbi ulatuda, ja auto libiseb edasi nagu kelguga. Lamellrehviga seda ohtu ei ole, kõige kasulikum on libedaga pidurdada katkendlikult, et ei tekiks eelnimetatud liuglemist.