• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investeerimine hädas firmadesse

    Põhjus on selles, et hädas firmade aktsiad on tavaliselt alla tambitud ning nad pole populaarsed. Vaid lehe- ja ajakirjakaantel on lood nendest firmadest populaarsed.
    Pikaajalisel investeerimisel on leitud, et hädas firmade aktsiad ostetuna madalatelt tasemetelt on andnud heas korras firmade aktsiate tootlusest enam kui 7 suuremat tootlust. Juhul kui nad ei pankrotistu. Põhjus on lihtne. Riski ja tootluse suhe kasvab ja kahaneb tavaliselt käsikäes.
    Kõige raskem on sellesse aktsiatüüpi investeerimisel see, et palju stressis firmasid lõpetab pankrotiga. Kuidas leida see ettevõte, mille aktsia on kõvasti kukkunud, kuid mis pankrotti ei lähe?
    Pikaajaliselt ei saa stressis firmade aktsiatesse investeerida ? kui firmal läheb väga halvasti, lõpetab ta pankrotiga. Kui firmal läheb hästi, muutub ta normaalseks ettevõtteks ja väljub hädast. See toob üldsusele teatavaks saamise korral kaasa aktsiahinna järsu tõusu ning seejärel peaks oodatav tulu aktsiast langema, kuna risk on langenud. Hädas ettevõtete aktsiad peaksid moodustama väikese osa portfellist, kui üldse.
    Enne kui otsustada, kas riskida hädas ettevõtte aktsiatesse investeerimisega, peaks püüdma leida vastused järgmistele küsimustele. Kas firma väärtus ületab aktsiate väärtuse turul? Sellele vastuse saamiseks tuleb analüüsida firmat palju üksikasjalikumalt kui suvalise korras ettevõtte aktsiat ostes. Ostuotsuse langetamise eel peaks selgitama välja, miks see firma ei lõpeta pankrotiga. Enne ostmist veendu, kas institutsionaalsed investorid on suuremas osas lahkunud ettevõtte omanikeringist, müües end aktsiatest välja mistahes hinnaga. Tõenäoliselt kaob ka analüütikutel huvi selle firma ja aktsia käekäiku jälgida. Tähtsaim küsimus on see, kas firmal on raha. Ilma rahata firma eksisteerida ei saa. Normaalselt tegutsev firma teenib raha toodete või teenuste müügist. Kuidas läheb firma toodete müük? Millised on firma müügiootused? Tihti saab nendele küsimustele häid vastuseid konkurentide või klientide käest. Hoolikalt tuleb jälgida, mida räägib firma juhtkond. Kas firma juhtkonda saab usaldada? Sellele küsimusele leiab vastuse, analüüsides firma juhtide varasemaid sõnavõtte ja seda, kuidas asjad on läinud.
    Kui firma müük on väga kehv, jääb firma eluspüsimiseks võimalus hankida raha. Selleks võib firma teostada aktsiaemissiooni, võlakirjaemissiooni või võtta pangast laenu. Madalate aktsiahindade juures on võlakirjaemissiooni õnnestumine kahtlane. Kui firmal on juba varasemast ajast suur võlakoormus, ei pruugi õnnestuda pangast laenu saada ja võlakirjaemissioon võib läbi kukkuda. Kui firmal on õnnestunud raha kaasata, tuleks tunda huvi, kui pikaks ajaks sellest rahast jätkub.
    Hädas firmaga võib juhtuda palju asju. Firma võib pankrotistuda. Ettevõte võib teha pöörde paremuse poole, kas vana juhtkonna käe all või väljavahetatud juhtkonna abil. Konkurendid võivad võtta firma üle. Firma võib minna mõne riskikapitali pakkuva firma omandusse. Raskustes firmat võib rahastada tuumikinvestor.
    Ka pankrotis firmade aktsiatel võib olla mingi väärtus, kuigi neid ei kaubelda enam börsidel. Pankrotti läinud firmade probleemiks on USAs see, et kui firmad paluvad pankrotikaitset, siis vahetatakse võlausaldajate ees olevad kohustused aktsiateks. Kuna aktsiate kurss on selleks ajaks tavaliselt kõvasti kukkunud ja võlakoormus võib olla suur, jääb endiste aktsionäride osatähtsus firma aktsiakapitalis madalaks. See on põhjus, miks isegi väga madalate aktsiahindade juures eelistavad institutsionaalsed investorid pigem võtta aktsiatest sendid, kui lasta oma aktsiapakk veelgi väärtusetumaks muutuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Rainer Vakra lahkub Tallinna Soojusest ja asub juhtima keskkonnaametit Rainer Vakra: keskkond on minu elu ja kirg
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.